Beslan
From Wikipedia, the free encyclopedia
Beslan on linn Venemaal Põhja-Osseetias Inguššia piiri lähedal 15 km kaugusel Vladikavkazist, Osseedi tasandikul Tereki jõe paremal kaldal. See on Pravoberežnõi rajooni keskus, rajoonialluvusega linn.
| Beslan | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| |||||
 Beslani raudteejaam | |||||
 Beslani vapp
| |||||
| Pindala: 24 km² | |||||
Elanikke: 4800 (1926)[1] 
| |||||
| Koordinaadid: 43° 11′ N, 44° 32′ E | |||||
.svg)  | |||||
Linn sai üle maailma kurikuulsaks 2004. aasta Beslani pantvangikriisi järel.
Elanike arvu dünaamika:
- 1959: 19 400
- 1967: 25 000
- 1970: 26 900
- 1979: 29 900
- 1989: 32 400
- 1992: 34 100
- 1996: 33 900
- 1998: 34 300
- 2000: 34 500
- 2001: 34 600
- 2002: 33 600
- 2008: 36 000
Beslan on Vladikavkazi ja Mozdoki järel suuruselt kolmas linn Põhja-Osseetias.
Beslan on tähtis raudteesõlm, mis asub Doni-äärset Rostovi Bakuuga ühendaval raudteel ning Vladikavkazi viiva raudteeharu algus.
Linnalik asula kujunes 1940. aastatel suure maisitöötlemiskombinaadi (endise tärklise-siirupikombinaadi) juurde ning sai linna õigused 1950. aastal. Kombinaadis valmistatakse maisist tärklist, siirupit, glükoosi, dekstriini, maisiõli ja kuivsööta. Kombinaadi nimi on AO "Beslan-kombinat". Selle peadirektor on Azapat Hadikov.
Linnas on ka autode eriseadmete tehas, elektromehaanikatehas ja teised tehased ning õmblusvabrik. Toodetakse ehitusmaterjale.
Asula rajasid 1847. aastal teistest Osseetia piirkondadest saabunud asunikud, kes panid sellele kohaliku feodaali Beslan Tulatovi järgi nimeks Beslanõkäu (Бесланыхъæу 'Beslani asundus'). Ametlikult hakati küla kutsuma Tulatovi perekonnanime järgi Tulatovo või Tulatovskoje.
1941. aastal sai Tulatovskoje küla nimeks Iriston ('osseedi'). 1950. aastal linna staatuse andmisel nimetati asula ümber Beslaniks.
Pikemalt artiklis Beslani pantvangikriis
1. septembril 2004 algas Beslani pantvangikriis. Relvastatud mehed ja naised hõivasid ühe keskkooli, võttes pantvangi mitusada õpilast, lapsevanemat ja õpetajat. Polnud ilmne, kes ründajad on, kuid üldise arvamuse kohaselt oli tegemist tšetšeeni mässulistega. 3. septembril ründasid Venemaa relvastatud eriüksused tormijooksuga koolimaja ja vabastasid vangid. Ametlikel andmetel hukkus 344 tsiviilisikut, neist 186 last, sadu inimesi sai haavata[2].
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
