Ameerika Ühendriikide majandus
Põhja-Ameerika riiklik majandus / From Wikipedia, the free encyclopedia
Ameerika Ühendriikide majandus on kõrgelt arenenud segamajandus.[24][25] See on nominaalse SKP järgi maailma suurim majandus ja ostujõu pariteedi (PPP) järgi suuruselt teine.[26] Sellel on ka maailma suuruselt kaheksas majandus SKP inimese kohta (nominaalne) ning USA oli ka kümnendal kohal SKT elaniku kohta maailmas 2018. aastal.[27]
See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2020) |
See artikkel ootab keeletoimetamist. (Jaanuar 2020) |
Valuuta | Ameerika Ühendriikide dollar (USD) |
---|---|
Majandusaasta | 1. oktoober 2019 – 30. september 2020 |
Kaubandusorganisatsioonid | WTO, OECD ja teised |
Statistika | |
SKT | 21,439 triljonit dollarit (2019. aasta hinnang)[2] |
SKT maailma edetabelis |
1. (nominaalne; 2018) 2. (PPP; 2018) |
SKT kasv |
2,0% (2019 II kvartal)[3] 1,6% (2016), 2,4% (2017) 2,9% (2018) |
SKT elaniku kohta | 65 112 dollarit (2019. aasta hinnang)[2] |
SKT elaniku kohta maailma edetabelis |
8. (nominaalne; 2018) 10. (PPP, 2018) |
SKT jaotus sektorite järgi |
Põllumajandus: 0,9% Tööstus: 18,9% Teenused: 80,2% (2017)[4] |
Inflatsioon | 2.435% (2018)[5] |
Diskontomäär | 2,25% (21. november 2019)[6] |
Vaesuses elavate inimeste hulk | 11.8% (2018)[7] |
Gini kordaja | 39.0 (2017)[8] |
Inimarengu indeks | 0.924 (2017) |
Tööjõud | 164 miljonit (september 2019)[9] |
Tööjõu jaotus sektorite järgi |
Põllumajandus: 1,0% Tööstus: 19% Teenused: 80% |
Tööpuudus | 3,5% (september 2019)[10] |
Keskmine brutopalk (aritmeetiline) | 63 093 dollarit (2018)[11] |
Keskmine netopalk (aritmeetiline) | 40 577 dollarit (2018)[12] |
Peamised tööstusharud | Nafta, maagaas, teras, mootorsõidukid, lennundus, kemikaalid, telekommunikatsioon, elektroonika, toiduainete töötlemine, farmaatsiatooted, tarbekaubad, saematerjal, kaevandamine, kaitseseadmed, tervishoid, infotehnoloogia, ehitus, jaemüük, kinnisvara, finantsteenused |
Ettevõtluse lihtsuse indeks | 6. koht (2020)[13] |
Välismajandus | |
Eksport | 1,66 triljonit dollarit (2018)[14] |
Ekspordiartiklid |
Põllumajandustooted 10,7% Kütused ja mäetööstustooted 9,4% Toodetud tooted 74,8% Muud 5,1% |
Peamised ekspordipartnerid |
Euroopa Liit 18,7% Kanada 18,3% Mehhiko 15,9% Hiina 8% Jaapan 4,4% Teised 34,8% |
Import | 2,54 triljonit dollarit (2018) |
Impordiartiklid |
Põllumajandustooted 10,5% Kütused ja kaevandustooted 10,7% Toodetud tooted 78,4% Muud 4,2% |
Peamised impordipartnerid |
Hiina 21,4% Euroopa Liit 18,9% Mehhiko 13,2% Kanada 12,6% Jaapan 6% Teised 27,9% |
Jooksevkonto | -449,1 miljardit dollarit (2017. aasta hinnang)[15] |
Välisvõlg kokku | 20 triljonit dollarit (märts 2019) |
Rahandus | |
Avaliku sektori võlg | 105,3% SKP-st (2018) |
Tulu | 3,3 triljonit dollarit (2018)[16] |
Kulu | 4,1 triljonit dollarit (2018)[17] |
Välisabi | 35,26 miljardit dollarit (2017)[18] |
Riigireiting |
AA + (kodumaine)
AAA
AAA
Väljavaade: stabiilne |
Välisreservid | 128,3 miljardit dollarit (juuni 2019)[23] |
USA majandus on tehnoloogiliselt kõige võimsam majandus maailmas ja selle ettevõtted on tehnoloogia arengus esirinnas või kohe selle lähedal.[28] USA dollar on rahvusvahelistes tehingutes kõige sagedamini kasutatav valuuta ja see on maailma tähtsaim reservvaluuta, mida toetavad Ameerika Ühendriikide majandus, sõjavägi, võla tagasimaksed jne.[29][30] Mitmed riigid kasutavad seda oma ametliku valuutana ja paljudes teistes on see ka de facto valuuta.[31][32] Suurimad USA kaubanduspartnerid on Hiina, Kanada, Mehhiko, Jaapan, Saksamaa, Lõuna-Korea, Suurbritannia, Prantsusmaa, India ja Taiwan.[33] USA on maailma suurim importija ja suuruselt teine eksportija.[34] Ameerika Ühendriikidel on vabakaubanduslepinguid mitme riigiga, sealhulgas NAFTA, Austraalia, Lõuna-Korea, Iisraeliga ja mõne teise riigiga, mis kehtivad praegu või mille üle peetakse läbirääkimisi.[35]
Riigi majandust toetavad rikkalikud loodusvarad, hästi arenenud infrastruktuur ja suur tootlikkus.[36] Selle loodusvarade koguväärtus on hinnanguliselt seitsmes maailmas, hinnates loodusvarade koguväärtust 2016. aastal 45 triljoni dollarini.[37] Ameeriklastel on leibkondade ja töötajate keskmine sissetulek suurim OECD liikmesriikide seas.[38] 1890. aastaks oli USA-l vaieldamatult maailma kõige produktiivsem majandus.[39] Riik on maailma suurim nafta ja maagaasi tootja.[40] 2016. aastal oli see maailma suurim kaubandusriik[41] ja suuruselt teine tootja, moodustades viiendiku kogu maailma töötleva tööstuse toodangust.[42] USA-l pole mitte ainult suurim kaupade siseturg, vaid sellel on ka suurim siseturg teenustekaubanduses.[43] USA kogukaubandus ulatus 2018. aastal 4,2 triljoni dollarini.[43] Maailma 500 suurima ettevõte hulgast baseeruvad 121 firmat USA-s.[44] USA-s on maailma suurim miljardäride arv, kelle koguvara kokku on 3,013 triljonit dollarit.[45][46]
New Yorgi börs ja Nasdaq on turukapitalisatsiooni ja kaubandusmahu järgi vaieldamatult maailma suurimad börsid.[47][48] USA-s tehtud välisinvesteeringute maht on peaaegu 4 triljonit dollarit[49], samas kui Ameerika välisinvesteeringute maht välisriikides on üle 5,6 triljoni dollari.[49] USA majandus on riskikapitali[50] ning ülemaailmse teadus- ja arendustegevuse rahastamise rahvusvahelises edetabelis esimesel kohal.[51] Tarbijate kulutused moodustasid 2018. aastal 68% USA majandusest[52], samal ajal kui tööjõu osa sissetulekutest oli 2017. aastal 43%.[53] USA-l on maailma suurim tarbijaturg, kus leibkondade lõpptarbimiskulutused on Jaapanist viis korda suuremad.[54] Riigi tööturg on meelitanud sisserändajaid kogu maailmast ja selle rändesaldo on üks suuremaid maailmas.[55] USA on üks edukamaid majandusi uuringutes, nagu näiteks äritegevuse lihtsuse indeks, ülemaailmse konkurentsivõime aruanne jt.[56]
USA majandus koges suure majandussurutise ajal suurt majanduslangust, mis kestis 2007. aasta detsembrist kuni 2009. aasta juunini. SKP kriisieelne (2007. aasta lõpu) tase taastati 2011. aastaks,[57] leibkondade netoväärtus 2012. aasta II kvartaliks[58] ja töötuse määr 2015. aasta septembriks.[59] Üldsuse võlg, mis on riigivõlg, oli 2017. aastal umbes 77% SKT-st ja oli 207 riigi seas 43. kohal.[60] Sissetulekute ebavõrdsus oli 2017. aastal 156 riigi seas 41. kohal ja suurim võrreldes teiste lääneriikidega.[61]