Ameerika Riikide Konföderatsioon

Ameerika Riikide Konföderatsioon (The Confederate States of America) oli riik, mis eksisteeris Põhja-Ameerikas 1861–1865.

Ameerika Riikide Konföderatsioon 4. veebruar 1861 – 9. aprill 1865
Konföderatsiooni 3. lipp Konföderatsiooni vapp
Valitsusvorm	Föderatiivne vabariik
President	Jefferson Davis
Asepresident	Alexander Stephens
Pealinn	Montgomery Alabamas 4. veebruar 1861 – 29. mai 1861 Richmond Virginias 29. mai 1861 – 9. aprill 1865 Danville Virginias 3.–10. aprill 1865
Pindala	1 995 392 km² (välja arvatud Missouri ja Kentucky)
Rahvaarv	9 103 332 (sh 3 521 110 orja) 4,5 in/km² in/km²
Riigikeeled	inglise, de facto üldrahvuslik, piirkonniti Euroopa ja indiaani keeled
Rahaühik	CSA dollar (emiteeriti ainult paberraha) USA dollar
Deviis	Deo Vindice (Under God our Vindicator)
Hümn	God Save the South (mitteametlik) Dixie's Land (popular)

Ajalugu

Pärast Vabariikliku Partei kandidaadi Abraham Lincolni võitu presidendivalimistel 1860 lõid Lõunaosariigid 4. veebruaril 1861 11 osariigi konföderatsiooni, mille presidendiks sai Jefferson Davis. Konföderaalide rünnakuga Fort Sumterile 14. aprillil 1861 algas Ameerika kodusõda. Hoolimata põhjaosariikide majandusliku potentsiaali ja inimressursside ülekaalust, saavutas konföderatsioon esialgu tunduvat edu. Murrangu tõid Homesteadi akt 1862, neegerorjade vabaks kuulutamine 1. jaanuaril 1863 ja armeesse mobiliseerimine, mis andsid sõjale liberaalse revolutsiooni ilme. 9. aprillil 1865 lõppes sõda konföderatsiooni purustamisega.

Konföderatsiooni poliitilised liidrid

• Jefferson Davis (Mississippi) – Ameerika Riikide Konföderatsiooni president
• Alexander Stephens (Georgia) – asepresident
• Robert Toombs (Georgia) – (1.) riigisekretär
• Leroy Pope Walker (Alabama) – sõjaminister
• George W. Randolph (Virginia) – brigaadikindral, hiljem sõjaminister (märts – november 1862)
• John C. Breckinridge (Kentucky) – sõjaminister ja endine USA asepresident James Buchanani ajal
• Judah P. Benjamin (Louisiana) – kohtuminister, siis sõjaminister, siis riigisekretär
• Stephen R. Mallory (Florida) – mereminister
• Christopher G. Memminger (Lõuna-Carolina) – rahandusminister
• John H. Reagan (Texas) – postiminister
• John Tyler – valitud Konföderatsiooni Kongressi liige ja endine Ameerika Ühendriikide president
• Howell Cobb (Georgia) – Kongressi eesistuja (president) ja endine USA Esindajatekoja spiiker)
• William L. Yancey (Alabama) – senaator ja volinik
• Robert Woodward Barnwell – Kongressi esimees (1861)

Suurimad linnad

#	Linn (osariik)	Elanikke 1860	Koht USA linnade edetabelis
1.	New Orleans (Louisiana)	168 675	6
2.	Charleston (Lõuna-Carolina)	40 522	22
3.	Richmond (Virginia)	37 910	25
4.	Mobile (Alabama)	29 258	27
5.	Memphis (Tennessee)	22 623	38
6.	Savannah (Georgia)	22 292	41
7.	Petersburg (Virginia)	18 266	50
8.	Nashville (Tennessee)	16 988	54
9.	Norfolk (Virginia)	14 620	61
10.	Wheeling (Virginia)	14 083	63
11.	Alexandria (Virginia)	12 652	74
12.	Augusta (Georgia)	12 493	77
13.	Columbus (Georgia)	9621	97
14.	Atlanta (Georgia)	9554	99
15.	Wilmington (Põhja-Carolina)	9553	100

Relvajõud

• Confederate States Army
• Confederate States Navy
• Confederate States Marine Corps

Konföderatsiooni väejuhid

• Robert E. Lee (Virginia) – kindral ja sõjavägede ülemjuhataja
• Albert Sidney Johnston (Kentucky) – kindral
• Joseph E. Johnston (Virginia) – kindral
• Braxton Bragg (Põhja-Carolina) – kindral
• P.G.T. Beauregard (Louisiana) – kindral
• Samuel Cooper (New Jersey) – kindral (kindraladjutant ja kõrgeima astme kindral sõjaväes)
• James Longstreet (Lõuna-Carolina) – kindralleitnant
• Thomas J. Jackson (Virginia) – kindralleitnant
• A.P. Hill (Virginia) – kindralleitnant
• John Bell Hood (Texas) – kindralleitnant
• Wade Hampton (Lõuna-Carolina) kindralleitnant
• Nathan Bedford Forrest (Tennessee) – kindralleitnant
• J.E.B. Stuart (Virginia) – kindralmajor
• Edward Porter Alexander (Georgia) – brigaadikindral
• Franklin Buchanan (Maryland) – admiral
• Raphael Semmes (Maryland) – kontradmiral
• French Forrest (Maryland) – mereväeministri abi kohusetäitja
• Josiah Tattnall (Georgia) – kommodoor
• Stand Watie (Indiaaniterritoorium, praegune Oklahoma) – brigaadikindral (viimane, kes alistus)
• Leonidas Polk (Tennessee & Louisiana) – piiskop ja kindral
• Jubal Anderson Early (Virginia) – kindralleitnant
• Patrick Cleburne (Arkansas) – kindralmajor

Konföderatsiooni lipud

• 
  1st National
  "Stars and Bars"
• 
  2nd National
  "Stainless Banner"
• 
  Naval Jack
• 
  Battle Flag
  "Southern Cross"

Olulised kuupäevad

Osariik	Lahkulöömise järjekord	Vastuvõtmine A.R.K.-sse	USA Kongressis esindatuse taastamine	Kohaliku omavalitsuse taastamine
Lõuna-Carolina	20. detsember 1860	4. veebruar 1861	9. juuli 1868	28. november 1876
Mississippi	9. jaanuar 1861	4. veebruar 1861	23. veebruar 1870	4. jaanuar 1876
Florida	10. jaanuar 1861	4. veebruar 1861	25. juuni 1868	2. jaanuar 1877
Alabama	11. jaanuar 1861	4. veebruar 1861	14. juuli 1868	16. november 1874
Georgia	19. jaanuar 1861	4. veebruar 1861	15. juuli 1870	1. november 1871
Louisiana	26. jaanuar 1861	4. veebruar 1861	4. juuli 1868	2. jaanuar 1877
Texas	1. veebruar 1861	2. märts 1861	30. märts 1870	14. jaanuar 1873
Virginia	17. aprill 1861	7. mai 1861	26. jaanuar 1870	5. oktoober 1869
Arkansas	6. mai 1861	18. mai 1861	22. juuni 1868	10. november 1874
Tennessee	8. juuni 1861	16. mai 1861	24. juuli 1866	4. oktoober 1869
Põhja-Carolina	20. mai 1861	16. mai 1861	4. juuli 1868	2. veebruar 1871
Missouri (ametlik ja legaalselt valitud valitsus)	31. oktoober 1861	19. august 1861	teadmata	teadmata
Kentucky (Russellville'i valitsus)	20. november 1861	10. detsember 1862	teadmata	teadmata

Vaata ka

• Ameerika kodusõda
• Ameerika Ühendriigid
• Föderalism
• Robert E. Lee
• Ameerika Riikide Konföderatsiooni dollar
• Dixie
• Konföderatsiooni Patendiamet

Välislingid

• America's Caesar: The Decline and Fall of Republican Government in the United States of America
• The Confederate Reprint Company
• Preventing Diplomatic Recognition of the Confederacy
• DocSouth: Documenting the American South
• Confederate States of America: Heads of State: 1861–1865
• The League of the South
• The Museum of the Confederacy