From Wikipedia, the free encyclopedia
Simon Bolivar (ispanine virkand [si'mon bo'liβar], täuz' nimi ispanijan kelel: Simón José Antonio de la Santísima Trinidad Bolívar de la Concepción y Ponte Palacios y Blanco; sünd. 24. heinku 1783, Karakas, Venesuelan generaline kapitankund, Ispanijan imperii — kol. 17. tal'vku 1830, Santa Mart, Sur' Kolumbii) oli Ispanijan Suviamerikan kolonijoiden poles niiden sodan ripmatomudes aigan Ispanijaspäi, Suviamerikan kaikiš tutab da valatoitai sodankäsknik. Venesuelan rahvahaline Kongress andoi hänele El Libertador-arvnint («Päzutai») vl 1813. Oli Venesuelan sodavägiden jenaralan.
Bolivar Simon | |
isp.: Simón José Antonio de la Santísima Trinidad Bolívar Palacios | |
Simon Bolivaran portret (pirdi Huan Lovera, Venesuel, 1827) | |
radmižen toižend: | |
---|---|
sündundan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil). |
sündundan sijaduz: |
Karakas, Captaincy General of Venezuela[d], Hispaania koloniaalimpeerium[d][1] |
valdkund: | |
kolendan dat: |
Lua tõrge kohal Moodul:Sources 227. real: bad argument #1 to 'format' (string expected, got nil). |
kolendan sijaduz: |
Quinta de San Pedro Alejandrino[d], Magdalena Department[d], Suur-Kolumbia[d] |
tat: |
Juan Vicente Bolívar y Ponte[d] |
mam: |
María Concepción Palacios Aguirre Ariztía - Sojo Blanco Herrera[d] |
avtograf: | |
Bolivar Simon VikiAitas | |
Om sädusid VikiPurtkiš |
Simon oli sündnu elokahaze kreoliž-baskalaižhe kanzha, jäi kazvatajita aigašti. Heimolaižed oigenziba händast openumha Evropan maihe. Openui oiktust Madridas i Parižas. Vl 1805 Bolivar ajoi AÜV:oihe, kus sädi-ki planad päzutamha Ispanijan kolonijoid, kändihe abolicionizman (orjusen tühjitusen) polenpidajaks.
Simon Bolivar oli ranu nellän valdkundan prezidentaks: Venesuel (kahtenz' tazovaldkund 07.08.1813−16.07.1814 i koumanz' tazovaldkund 10.1817−24.02.1819), sid' Sur' Kolumbii (ezmäine prezident, 24.02.1819−04.05.1830), ühten aigan Bolivii (nimitadud hänen oiktastuseks, ezmäine prezident, 12.08.1825−29.12.1825) da Peru (kudenz' prezident, 17.02.1824−28.01.1827).
Oli naižiš (1802−1803). Maria Tereza del' Toro oli Bolivaran akan kahesa kud, koli pakuižes säruläžundaspäi. Bolivar oli rehkitadud akan surmaspäi i andoi toivotust jäda akata edemba-ki, jäi lapsetoman.
Voib vastata muštod Bolivaras Suviamerikan äjil sijil. Bolivii-valdkund, agjad, lidnad, irdad nimitasoiš hänen oiktastuseks, saudihe äi muštpachid, Venesuelan (bolivar) i Bolivijan (boliviano) rahaühtnikad.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.