From Wikipedia, the free encyclopedia
Venesuel (isp.: Venezuela), täuz' oficialine nimituz — Bolivaralaine Venesuelan Tazovaldkund (isp.: República Bolivariana de Venezuela [reˈpuβlika βoliβaˈɾjana ðe βeneˈswela]) om valdkund Suviamerikan pohjoižes. Sen pälidn da kaikiš suremb lidn om Karakas.
Flag.svg)
| Valdkundznam |
| Pälidn | Karakas |
| Eläjiden lugu (2018) | 31,689,176[1] ristitud |
| Pind | 912,050 km² |
 | |
| Kel' | ispanijan |
| Valdkundan pämez' | Nikolas Maduro |
| Päministr | eile olmas |
| Religii | hristanuskond |
| Valüt | venesuelan bolivar (bolivar fuerte) (VEF) (Bs. BsF) |
| Internet-domen | .ve |
| Telefonkod | +58 |
| Aigvö | UTC−4 |
Vn 1811 5. päiväl heinkud Venesuel tedištoiti ripmatomudes Ispanijaspäi.
Valdkundan ezmäine Konstitucii oli olmas vspäi 1811. Jäl'gmäine 26nz' lugul Konstitucii[2][3] om väges vn 1999 tal'vkun 20. päiväspäi vll 2006 da 2009 vajehtusidenke. Se om vahvištadud kaiken rahvahan referendumal vn 1999 15. päiväl tal'vkud (71,78 %).
Venesuel om mavaldkundröunoiš Gajananke päivnouzmas (röunan piduz — 789 km), Brazilijanke suves (2137 km) da Kolumbijanke päivlaskmas (2341 km). Ühthine röunoiden piduz — 5267 km. Venesuelan pohjoižed randad lainištab Kariban meri. Randanpird — 2800 km.
Andad sijadasoiš valdkundan pohjoižpalas. Kaikiš korktemb čokkoim om Bolivar-mägenoc, 5007 m valdmeren pindan päl. Orinoko-jogen bassein otab territorijan nell' videndest.
Il'man lämuz om läz kaikenaigaine vodes läbi, no rippub sijan korktusespäi. Äjad sured lidnad oma saudud Andil, lämuz niiden pautkil om vähemb. Klimat om ekvatorialine neps kaks'sezonine madalil tazangištoil.
Londuseližed pävarad oma kivivoi (ühtenz' sija mail'mas), londuseline gaz, raudkivend, kuld, diamantad, gidroenergii.
Ohjandusen form om federativine konstitucine prezidentine tazovaldkund dominirujan partijan sistemanke. Valdkundan pämez' om prezident (isp.: Presidente de la República Bolivariana de Venezuela). Kaik rahvaz valičeb händast kudeks vodeks järgeližel enambusel, strokuiden lugu om röunatoi. Konstitucii sab prezidentale sätta vai heitta ministrusid.
Parlament om üks'kodine Nacionaline Suim (isp.: Asamblea Nacional). Se kogoneb 167 ühtnijaspäi (isp. diputados), heiden kesken 161 — kaik rahvaz valičeb, koume — štatoiden suimišpäi, koume — sijaližiš indejalaižišpäi. Valdatusiden strok om viž vot.
Parlamentan ühtnijoiden järgenduseližen valičendad oliba vn 2015 6. päiväl tal'vkud. Prezidentan edelstrokuižed valičendad oliba vn 2018 semendkun 20. päiväl. Nügüdläine Venesuelan prezident om Nikolas Maduro vn 2013 keväz'kuspäi, radab kahten strokun jäl'geten (vl 2018 sai 67,84 % änid). Vai parlamentan Huan Guaido-ezimez' tegeb prezidentan velgusidme (50 valdkundan melen mödhe) vn 2019 vilukuspäi. Maduron varaprezident om Delsi Rodriges vn 2018 kezakun 14. päiväspäi.
Kacu kirjutuz: Venesuelan administrativiž-territorialine jagand.
Venesuel jagase kaks'kümneks koumeks štataks (isp.: estados), niiden ližaks üks' pälidnaine federaline ümbrik (isp.: Distrito Capital) da üks' federaline territorii (kaik Venesuelan sared Kariban merel, mülüdas formaližikš Pohjoižamerikha) oma olmas.
Venesuelas elädas venesuelalaižed. Vl 2014 valdkundan ristitišt oli 28 868 486 eläjad. Kaikiš suremb valdkundan ristitišt om nügüd'.
Uskondan mödhe (2018): riman katolikad — 96 %, protestantad — 2 %, toižed uskojad — 2 %.
Toižed sured lidnad (vl 2013[4], surembaspäi penembha): lidnad-millionerad oma Marakaibo, Valensii, Barkisimeto, Marakai, Sjudad Guajan, San Kristobal'; enamba 500 tuh. ristitud — Maturin. Vl 2013 kaik oli 73 lidnad enamba mi 100 tuhad eläjidenke. Valdkundan eläjiden kahesa ühesandest oma lidnalaižed (2020).
Venesuel om šingotai ma, rippub kivivoin eksportaspäi lujas märas. Vll 2013−2021 valdkund eli krizisas läbi kivivoin edheotandoiden faktižen nacionalizacijan tagut. Sen ližaks rahvahidenkeskeižed sankcijad, korrupcijan i radotomuden korged lugumär oma ižandusen problemoikš. Industrijan päsarakod oma kivivoin samine da ümbriradmine, raudkivendon samine, metallurgii (terasen i alüminijan tehmine), likkuimiden ühthekeraduz, sauvond i sauvondmaterialiden pästand, sömtegimišt, turizm (sidä kesken ekoturizm).
Vl 2012 valdkundan päeksport oli kivivoi (93 %); toine eksport — raudkivend (1 %), alüminii, himižed substancijad, maižandusen produktad. Irdpol'žen torguindan päühtnijad oma AÜV (kaiken eksportan dai importan nelländez), Kitai.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
