Šariaat
From Wikipedia, the free encyclopedia
Šariaat (araabia keeles شريعة sharī‘ah) on koraanil ja sunnal põhinev islami usu-, õigus- ja moraalinormide kogu.[1]
Sõna sharī‘ah algne tähendus on 'teekond joogikohta'.[2] Šariaadi tänapäevane mõiste pärineb koraanist (s 45:18),[3] kus sharī‘ah tähendab seadust, mille on ilmutanud Jumal.
Šariaat kerkis esile Araabias ja islamimaades 7.–12. sajandil.[1][4] See sätestab üksikisiku ja kogu ühiskonna käitumisnormid.[5] Rituaalsed tavad, nagu näiteks igapäevane palvetamine, almuse andmine, paastumine ja palverännak on väga olulised šariaadi osad.[2]. Šariaat on väga erinev Eesti õigussüsteemist, kuna lisaks moraalsetele käitumisnormidele hõlmab see ka spetsiifilist maailmavaadet ja on islamis püha paradigma, mis põhineb ilmutustel.[4][5][6]
Šariaadi tõlgendamise, süstematiseerimise ja rakendamisega tegeleb islami õigusteadus fikh. Šariaadi õpetuste ja usuküsimustega tegelevad vaimulikud juristid ulamad. Tariqat ehk inimese sisemise usklikkuse õpetust järgivad dervišid.
Šariaat koosneb õiguse aluspõhimõtetest ning nende arendustest. Seda eristatakse nn iemdis'test, millel puudub pärimuslik alus. Šariaadi sätted jaotatakse tavaliselt usku puudutavaiks (ibādāt), mis on enamasti kõigis usulahkudes ühised, ja inimestevahelisi suhteid käsitlevaiks (muʿāmalāt). Viimased hõlmavad nt maksustamist, lepingute sõlmimist, abielusuhteid, pärimist, kuritegusid ja karistusi, riigikorraldust, sõjapidamist ja suhteid teiste riikidega, asjaajamist, kohtukorda ning inimeste tegude hindamist. Aja jooksul on välja kujunenud mitmeid tõlgenduslikke tavasid ja koolkondi. Seaduste rakendamisel on olnud määravad kohalikud tavad (šariaati rakendatakse enamasti koos tavaõigusega) ning riiklikud huvid. 19. sajandi teisel poolel hakkasid šariaati mõjutama ka Euroopa õigussüsteemid. Osmanite riigis eemaldus šariaat oluliselt riigi-, kaubandus-, haldus- ja kriminaalõiguse valdkonnast. Tänapäeval on paljudes islamimaades (nt Saudi Araabias, Pakistanis, Iraanis ja Sudaanis) šariaadi ulatust püütud taas laiendada.[2]