From Wikipedia, the free encyclopedia
Üte (ka kõnetlussõna) on kiil, mis kõnetab lause adressaati, teda nimetades või kirjeldades.
Ütte põhiülesanne on kontakti sõlmimine või hoidmine tähelepanu tõmbamise teel.
Sageli avaldub üttes ka kõneleja halvustav, lugupidav või muu suhtumine kõnetatavasse, näiteks:
Eesti keeles on üte nimetavas käändes. Mõnes muus keeles on olemas ka üttekääne.
Üttel ei ole lauses kindlat asendit. See võib paikneda nii lause alguses, keskel kui ka lõpus.
Kirjalikus kõnes eraldatakse üte ülejäänud tekstist tavaliselt koma(de)ga, näiteks:
Ütte esiletõstmiseks võib kasutada ka mõttekriipse, näiteks:
Üte võidakse kirjalikus tekstis vormistada ka nagu eraldi lause. Sel juhul pannakse ütte järele hüüumärk.
Ütet vormistab nimisõnafraas. See tähistab harilikult inimest (Palun astu edasi, vanaisa!), harvemini loomi või eluta objekte (Oled mulle kallis, kodupaik!).
Rohkesti ütteid leidub Eesti NSV hümnis (1944 ja 1956, sõnade autor Johannes Semper), näiteks järgmises salmis:
Neid ridu kasutatakse sageli ütte õppimisel ja grammatikateadmiste kontrollimisel. Osa sellest tekstist võib leida isegi 2021. aasta e-etteütluseks valmistumise avalikust harjutusest.[1]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.