Öja kirik

Öja kirik (rootsi keeles Öja kyrka) on keskaegne kirik Öjas Ojamaal. Kirik pärineb 13. sajandist ja on kuulus oma erakordselt suure ja detailse töötlusega triumfiristi poolest. Kirik kuulub Rootsi kiriku Visby piiskopkonnale.

Kirikul on tähelepanuväärselt hästi säilinud kõrge torn, mida kaunistavad skulptuursed veesülitid ja viilukaunistused. Torn oli navigatsioonitähiseks keskaja meresõitjatele ja selle autoriks on peetud kokkuleppeliselt Egypticusena tuntud kiviraidurit või meisterkonda.^[1] Hoonel on kolm astmikportaali, millest põhjaportaal on kõige rikkalikuma raiddekooriga: seda kaunistavad Kristuse, Maarja ja evangelist Johannese kujud, samuti ebatavaline palendil lamava pühaku kuju, keda on tõlgendatud püha Eligiusena.^[2]

Kiriku siseruum on kaunistatud 15. sajandi seinamaalingutega, mis kujutavad Kristuse kannatuslugu ja stseene Kristuse lapsepõlvest. Nende autoriks peetakse mujalgi Ojamaal töötanud tundmatut kunstnikku, keda nimetatakse Kristuse kannatusloo meistriks. Võlve kaunistab 13. sajandist pärit puhtornamentaalne dekoor. Kirikus leidub mõningaid ebatavalisi maalinguid: stseen piima rikkuvate nõidade ja kuraditega, toretsevas rõivastuses mees puu otsas, mida saeb paharet, püha Barbara ja püha Laurentiuse martüüriumid, mille autor arvatakse olevat tulnud Taanist või Mandri-Rootsist.^[2]

Kirikus on säilinud suur ja keeruka detailse töötlusega triumfirist koos kahe saatjafiguuriga, mis kujutavad Maarjat ja Johannest. Need loonud puunikerdaja võis olla Prantsusmaal õppinud ja tema loodud või temast mõjutatud on ka sarnane võidukaaregrupp Fröjeli kirikus. Öja võidukaaregrupp on dateeritud 13. sajandisse ja see on kõige kaunimaks peetud puunikerdusteos Ojamaal^[3]. Maarja ja Johannese figuurid on tänapäeval asendatud koopiatega, originaalid asuvad Gotlandi Muuseumis Visbys^[2].