Teooria

Draama

ABRAHAM: Mis sa ütlesid: kaheksa seaduserikkumist pidid olema roima kaaluga?
ROBERT (innustunult): Just! Nimelt! Mis sa naerad? (Taipab.) Kas sa siis aru ei saa, et sina oled ise väljaspool ohtu? Sa oled riigile vajalik inimene, sinuga ei juhtu midagi halba, sinu peas ei kõverdata juuksekarvagi.
ABRAHAM: Ja see peab siis olema õigusemõistmine?
ROBERT: Igal alal on teooria ja praktika kaks ise asja.

• Enn Vetemaa, "Jälle häda mõistuse pärast" (1975), II vaatus, II pilt, lk 32

Proosa

• Teooriad on tavaliselt kannatamatu mõistuse läbematuse tulemus; tahetakse lahti saada konkreetsetest nähtustest ning asendatakse need seetõttu võrdkujude, mõistete ja tihti paljaste sõnadega. Aimatakse ja nähakse küll hästi, et see on ainult vahend, aga kas ei meeldi kirele ja erapoolikusele (parteivaimule) igal ajal vahendid? Ja õigusega, sest nad on neile nii väga vajalikud.
  • Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme". Tõlkinud Mati Hint. Loomingu Raamatukogu 33/1974, lk 63

• Teooria ja praktika on üks nagu ihu ja hing, ning just nagu ihu ja hing on nad enamasti teineteisega vaenujalal.
  • Marie von Ebner-Eschenbach, "Aforism on pika mõtteahela viimane lüli". Tõlkinud Krista Räni. LR nr 30 2007, lk 30

• Jumala idee ajendab loobuma arukusest ja õiglusest; see on kõige lõplikum inimvabaduse eitus ja lõpeb tingimata inimkonna orjastamisega, nii teoorias kui ka praktikas.
  • Mihhail Bakunin, "Jumal ja riik" (1876)

• [Sherlock Holmes:] On suur viga teoretiseerida, enne kui teil andmeid on. Märkamatult hakatakse väänama fakte, et need teooriatega sobiksid, mitte ei püüta teooriaid faktidega sobitada.
  • Arthur Conan Doyle, "Skandaal Böömimaal", rmt: "Sherlock Holmesi lood", 1. osa, Varrak, 2003, lk 163

"Jah, kiviaid! Aga mistarvis – kiviaid? Ma ütlesin ju et aida võib lattidestki teha."
"Ei, Toots," hüüab Kiir, "sa ajad mu peris segamini!"
"Nojaa, seal on see asi! Konti pole me veel proovinudki nüüd tuleb välja, et su peagi on nõrk. Kuula teraselt. Üleüldse peavad need kivid siit ära saama, jah?"
"Jah."
"Noojah. Noh, nüüd, et: kuhu? Väljale tagasi me neid viia ei või, sest esiteks on sinna liig kauge maa, ja teiseks, oleksid kivid seal jälle ees. Jah?"
"Jah."
"Sohu viia, mülgastikku visata - jälle kauge. Jah?"
"Jah. Ei noh, kus sellega!"
"Pealegi läheb neid kiva paari aasta pärast tarvis - uue lauda jaoks? Eks?"
"Nojah."
"Aga kui me siiasamasse suure augu kaevame ja kivid maha matame?"
"Eih," naeratab Kiir, "siis on neid raske kätte saada, kui vaja on."
"Vat-vat-vat! Juba läheb sinnapoole. Õigus! Sellest järgneb siis, et - Noh, noh?"
"Et me nad tänavale peame veeretama ja kiviaia tegema."
"Noh - jumal tänatud! Hea, et see veel niigi läits! Võta siis ruttu kätte, veereta nad tänavale ja tee kiviaid. See, mis ma sulle praegu ütlesin – see on teooria; kui sa veeretama hakkad – siis on praktika."
"Ahah," pomiseb Kiir silmi pilgutades, "teooria ja praktika."

• Oskar Luts, "Suvi", Tallinn: Eesti Raamat, 1987, lk 276-277

• Kõike, mis on teoreetiliselt võimalik, saab praktikas saavutada, hoolimata mistahes tehnilistest raskustest, kui seda küllalt soovitakse.
  • Arthur C. Clarke, "Hazards of Prophecy: An Arresting Inquiry into the limits of the Possible: Failures of Nerve and Failures of Imagination" (1962)

• [Tom:] Vana ja uus puritanism sarnanevad üksteisega nagu parema ja vasaku käe kinnas. Täpselt ühesugused, ainult ümber pöördud. Vanad head viktoriaanlased olid teoorias ranged, aga praktikas vaatasid meeleldi läbi sõrmede. Oli asju, millest ei sobinud rääkida, aga mille olemasolu vaikides aktsepteeriti. Uued puritaanlased on sõnades nii liberaalsed kui üldse mõeldav. Aga häda sellele, kes nende õpetuse järgi käib!"
  • Karl Ristikivi, "Õilsad südamed", Lund: Eesti Kirjanike Kooperatiiv, 1970, lk 193-194

• Pärastlõunaste kõhkluste ja etteheidete kiuste jäin kindlaks oma arusaamale, kui ebamäärane see ka ei olnud, et iga inimteadmiste või teooria või usu tähtsa kogumi tõsine uurimine, kui see on ette võetud kriitilisel, aga mitte õelal meelel, avaldab lõpuks mingi saladuse, mingi jääva väärtusliku pildi elu olemusest ja inimese tõelisest eesmärgist.
  • Robertson Davies, "Viies osaline", tlk Mati Soomre, 1990, lk 169

• Prantsuse koljumõõtjatel tekkis Gröönimaal tõsiseid probleeme. Nad töötasid teooria kallal, et inimese intelligentsi ja kolju suuruse vahel on lineaarne sõltuvus. Gröönlastel, keda nad käsitlesid kui ahvide ja inimeste vahelist üleminekuvormi, leidsid nad maailma suurimad kolbad.
  • Peter Høeg, "Preili Smilla lumetaju", tlk Arvo Alas, Varrak, 1997, lk 16

• Moodne bioloogia on pidanud tunnistama õppimisprotsesside tähendust, enam ei saa kõike või suuremat osa seletada ainult erakordsete mutatsioonidega. Ja füüsika oleks nagu täielikult koost lagunenud, iga uus teooria peab nüüd vastu vähem kui kaks aastat.

Kui ma Odense ülikoolis töötasin, arvati, et superstringide teooria annab lõpliku seletuse universumi mõistatusele; poolteist aastat hiljem, kui pidin töölt ära tulema, oli teooria lõplikult moest läinud ja enamalt jaolt hüljatud, täna kirjutab Hawking "Aja lühiajaloos" sellest kui väikesest vahepalast füüsika ajaloos.

Teooriate eluiga on niisiis aina lühem ja lühem, enamik neist sureb enne täiskasvanuks saamist.

• Peter Høeg, "Piiri peal". Tõlkinud Tiina Toomet, 2004, lk 187

• Mälu kui sellise teooria peaks olema midagi sellist, nagu on valguse või siis evolutsiooniteooria, mis ütlevad, mis asjad need (valgus, evolutsioon) on ja miks on nad just sellised, nagu teooria seda ütleb olevat. Või teisiti, miks on arukas, et nad on sellised, nagu nad parajasti on. Seda tüüpi mäluteooriat pole kunagi olemas olnud ja võib olla üsna kindel, et seda kunagi ka ei tule.
  • Endel Tulving, intervjuu ajakirjale Journal of Cognitive Neuroscience, 1991/3, lk 89-94, rmt: "Mälu", Kupar 1994, lk 179

• Kõige "varema" leidmiseks on kulutatud palju inimlikku nutikust. Teadmiste praeguse seisu võib kokku võtta järgmiselt: alguses polnud midagi ja see plahvatas. Teised teooriad ülimast algusest on seotud jumalatega, kes lõid maailma oma isa küljeluudest, sisikonnast ja munadest. Selliseid teooriaid on üsna palju. Nad on huvitavad – mitte selle pärast, mida nad jutustavad universumist, vaid selle pärast, mida nad ütlevad inimese kohta.
  • Terry Pratchett. "Härrasrahvas". Tõlkinud Allan Eichenbaum. Tallinn: Varrak, 2003, lk 5

• Suurepärane teooria, vale liik.
  • E. O. Wilson marksismi kohta, mida Wilson peab kohasemaks sipelgatele kui inimestele. Cit. via "The Oxford Dictionary of Modern Quotations", 2007

• Vikipeedia probleem seisneb selles, et see töötab ainult praktikas. Teoorias on see täielik katastroof.
• The problem with Wikipedia is that it only works in practice. In theory, it's a total disaster.
  • User:Gareth Owen, 20. jaanuar 2006

• Mõistekeskse lähenemise eelistamist süstemaatilisele teooriale ei tule mõista teooriavaenulikkusena, mis mitmetes selle avaldumisvormides Eesti kontekstis kujutab endast lihtsalt viitsimatust end rahvusvahelises kontekstis tehtuga kurssi viia. Ma ei usu kirjanduse ja kultuuri uurimisse "vabalt" ilma igasuguse teoreetilise vaatenurgata.
  • Eneken Laanes, "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis". Tartu Ülikooli Kirjastus, 2009, lk 8

• 1990-ndate teooriaõhin hakkab vist kallastesse taanduma ja huvi algallikate, kirjanduse enese vastu tõusma. Ega ma tegelikult polegi teooria kui niisuguse vastu (eespool võisin sellise mulje jatta), isegi avantüristlike mõttearenduste vastu mitte, kui neid tehakse selge peaga. Teoreetilist ega üldse mingit teaduslikku väärtust ei oska aga näha sekundaarkirjanduse eksponeerimises, kui asjaosaline ise eksleb selles nagu kaardi ja kompassita turist segase tänavavõrguga võõras linnas.
  • Maie Kalda, "Maie Kalda. Kaastekste", koostanud ja toimetanud Virve Sarapik ja Ülle Kurs, EKSA, 2014, lk 56

• Ettemääratuse ja saatuse skeemid tõrguvad enam kui tihti töötamast, sest elu, kuniks seda on, ei allu teooriale, võib üha üllatada.
  • Jüri Talvet, Intervjuu ajakirjale Looming, nr 11/2014

• Me ise tegime orbusid, seades teooria praktikast ettepoole, kollektiivist ja indiviidist ettepoole. Me tegime orbusid suurema hoolega kui vildikuid, samovare, trammirööpaid ja telliseid.
  • Sirpa Kähkönen, "Graniitmees", tlk Piret Saluri, 2017, lk 124

• Enamik akadeemilisest ja kirjanduslikust tegevusest on ühemõõtmeliselt mimeetiline, sest rakendatakse üht metoodikat, üht stiili, üht mõistete võrgustikku, üht autorit või teooriat. Huvitavaks läheb aga alles siis, kui mõtlemises saavad kokku eri autorite või teooriate kokkusobimatud, ent sobitamist vajavad mõistete võrgustikud. Siis ei taastooda me enam etteantud diskursust, vaid murendame seda, küsime, otsime, loome. Sõna on siis jälle kord Herakleitose tules – ta on poleemiline, ta peab jälle leidma tee inimeste ja asjade enesteni.
  • Tõnu Viik, "Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil" Intervjuu Joonas Hellermale. Sirp, 15. november 2019

• Elu mõte-mõtteke. Kuidas see Bohr ütleski? Need, kes arvavad, et oskavad kvantteooriast rääkida, ilma et see neil pead pööritama ajaks, pole teooriast midagi taibanud. Elu mõttekesega oli samamoodi. Kes arvab, et on sihist aru saanud, võib omadega erilises mädas olla. Või siis ka mitte, sõltub vaatenurgast. Asja võib vaadata ka Bulgakovi Saatana ballina. Kui usud, et oled pihta saanud, siis oledki, pea lendab otsast.
  • Maarja Kangro, "Läti Lipp" ERR, 28.05.2019

• On vaja meeles pidada, et teaduses on juba enne töötanud paljud teised, kes oma raske tööga on loonud vundamendi, millel seisavad kaasaegsed teadlased. Moskvas töötamise ajal räägiti mulle fantastiline lugu ühest vanast mehest, kes elas kusagil Siberi taigas väljaspool igasugust tsivilisatsiooni. Ta olevat saatnud oma elutöö Moskvasse ja see oli — tuli välja — diferentsiaalarvutuse teooria, mis oli tol ajal juba kõrgkooli õpikute tavaline osa. Tookord mõtlesime, kui harukordselt andeka inimesega oli tegu ja milline saatuse iroonia — ta pühendas oma elu jalgratta leiutamisele.
  • Ene Ergma, "Teadus ja vabadus" ERR, 06.02.2020

• Piirid on ära proovitud ja ma umbes tean, kust maalt on võimalik midagi teha, teoreetilised ääremaad pakuvad kõigest teoreetilisi rõõme. Lõputult pole mõtet teatri piire laiendada, need jäävad liiga asjaks iseeneses. Polügoonteatri üritustega on mingi loogiline rida tekkinud, need on tervikuna üks suur etendus, üksikud aktsioonid järjestatud ajapaelal.
  • Erki Kasemets, intervjuu: Peep Ehasalu, "Kunstnik Erki Kasemets: üksiku asja habrast ilu ma ei märka", ERR, 30.09.2021

Välislingid

Vikipeedias leidub artikkel

Teooria