vaimne tegevus, mis hõlmab indiviidi subjektiivset teadvust From Wikiquote, the free quote compendium
Mõtlemine on keerukas protsess ajus, mille abil töödeldakse mõtteid ühest vormist teise. Inimesed mõtlemist üldjuhul ei armasta ning võimaluse korral väldivad.
XVI. Juhusel on vähe mõju targale, suurimaid ja tähtsaimaid asju on korraldanud mõtlemine ning korraldab seda ka praeguses ja edaspidises elus.
Kõik mõistlik on juba ära mõeldud, tuleb ainult üritada seda üks kord veel mõtelda. (lk 30)
Just siis ainult mõteldaksegi, kui seda, millest mõteldakse, välja mõtelda ei suudeta. (lk 30)
Analoogiate abil mõtlemist ei või hukka mõista; analoogial on see eelis, et ta ei lõpeta mõttekäiku, et ta ei pretendeeri õieti millelegi lõplikule; seevastu induktsioon on hukatuslik, sest ta peab silmas valmisseatud eesmärki, mille saavutamiseks ta kisub kaasa nii vale kui ka tõde. (lk 64)
Nõrkade vaimude viga on selles, et nad mõtlemises kohe üksikult üldisele lähevad, üldist aga võib ainult tervikus otsida. (lk 65-66)
Päev või paar hiljem lükkisin erineva suurusega pärleid sümmeetriliste gruppidena nöörile — kaks suurt pärlit, kolm väikest ja nii edasi. Olin teinud palju vigu ja preili Sullivan juhtis neile leebe kannatlikkusega tähelepanu. Lõpuks märkasin järjekorras väga ilmset eksitust, koondasin hetkeks tähelepanu õppetunnile ning püüdsin mõtelda, kuidas peaksin pärleid seadma. Preili Sullivan puudutas mu otsaesist ja kirjutas kindlalt rõhutades: "Mõtle."
Paugupealt teadsin: sõna tähistas protsessi, mis toimus mu peas. See oli esimene kord, kui ma abstraktset mõistet teadlikult tajusin. (lk 24)
"Öökull," alustas Jänes ilma pikemata, "sina ja mina oleme ainukesed, kellel on mõistust peas. Teistel pole seal muud kui paljas pahn. Nii et kui siin Metsas mõtlemist vaja läheb - ma ütlen mõtlemist -, siis tuleb ikka meil kahel seda teha."
Kogu elu riigis ja ühiskonnas põhineb vaikival eeldusel, et inimene ei mõtle. Peal, mis ei kujuta endast igas olukorras vastuvõtlikku õõnsust, on siin ilmas õige raske põli.
Karl Kraus, "Aforisme". Valinud ja tõlkinud Krista Läänemets, LR nr 31/1999, lk 19
Kõige muu tööga võib inimene kiirustada, aga mitte mõtlemisega. Selle eest töötab mõte ka siis, kui ta meie arvates puhkab.
Ükskord õpetasid ühed teisi iseseisvalt mõtlema selleks, et need oma peaga jõuaksid välja sinna, kus need esimesed olid. Sellega nägid nad asjatult palju vaeva ja raiskasid palju aega. Tõhusam ja odavam oleks olnud see lõpp-punkt teistele kaikaga kätte näidata. Huvitav, et nad ei tulnud selle peale. Kaigas ja lõpp-punkt olid neil ju olemas.
Mõtlemine viib inimese tasakaalust välja, sellepärast ta hakkabki tegutsema.
Arvo Valton, "Uksed kriuksuvad öösiti", 1977, lk 58
Ma pole kunagi mõtlemisel ja unenägemisel selget vahet teinud. Ma tean, et mu elu oleks sootuks teistsugune, kui oleksin kunagi suutnud öelda: seda tajusin oma meeltega, aga toda vaid kujutasin ette. Ma üritan teile sulatõtt rääkida.
Praegu räägivad paljud mõtlemisest, aga mina küll ei tea, mida nad teevad, kui nad mõtlevad endid mõtlevat.
Heidegger ütles, et teadlased teavad, aga ei mõtle. Ma väga vabandan kõigi ees.
Ülo Matjus 2003. aasta sügissemestril esteetika kursust lugedes. "Summa hvolkloristika, ehk, Tagasihoidlikke tähelepanekuid Tartu Ülikoolist (2002-2005)". Koostanud Tiit Kuuskmäe. Tartu, Mahetrükk 2005
Me kasutame mõtlemiseks teiste inimeste teadvust. See on nagu mingi metasüntaks, kõrgem vägi, viieteistkümnes kääne, kui soovite. Iga üksik inimene on teatud mõttes parasiit - ta toitub suurelt jaolt sellest, mida teised enne teda on mõelnud ja öelnud.
Nüüdisaja inimene on kogu oma mõttesüsteemi üles ehitanud inimese elueale, mis on umbes seitsekümmend aastat. See on ränk eksitus. Inimene peaks tundma ja identifitseerima end osana Teadvusest, kelle eluiga on vähemasti viiskümmend tuhat aastat, kelle sünnilugu algab inimese Aafrikast väljarändamisega ning keele ja sümbolilise mõtlemise tekkega.
Teadmiste omandamine raamatutest annab teistsuguse kogemuse kui internet. Lugemine on suhteliselt aeganõudev ning et seda protsessi lihtsustada, on stiil oluline. Kuna ei ole võimalik lugeda kõiki raamatuid mingil teemal, veel vähem üldse kõiki raamatuid, või süstematiseerida lihtsalt kõike, mida on loetud, asetab raamatutest õppimine rõhu kontseptuaalsele mõtlemisele – võimele ära tunda võrreldavaid andmeid ja sündmusi ning projitseerida mustreid tulevikku. Ja stiil viib lugeja suhtesse autori või teemaga, kinnistades ainet ja esteetikat.
Henry Kissinger, "Maailmakord: mõtisklusi rahvaste iseloomust ja ajaloo kulust" (World Order, 2014), tõlkinud Elle Vaht, Tallinn, 2017, lk 315
Mõtelda saab intuitiivselt, peaaegu et instinktiivselt, oma kogemusest ja meeleoludest lähtudes ning selleks pole muud vaja kui meelemärkusel olla ja kellegagi rääkida. Aga kui niisuguse mõtlemise vilju käsitleda, siis kipuvad need olema triviaalsed, trafaretsed ja väärad.
Kognitiivse moonutamise küüsi langemine võib tunduda vägagi mõtlemise moodi. Aga kõik eksperimentaalsed tõendid viitavad sellele, et eriti siis, kui ollakse mingi teemaga emotsionaalselt seotud, mõjutab see arvatavasti selgelt mõtlemise võimet.