Teenijad

Julie Volpelière (–1842), "Idamaa naine teenijapiigaga" (1836)

Teenijad ehk teenijaskond on inimesed, kes täidavad tasu eest ülesandeid majapidamises.

Proosa

• Harvaesinevad asjad. Väimees, keda äi kiidab. Samuti ämm, kes kiidab miniat. Korralikud hõbedast näpitsad, millega on hea karvu välja tõmmata. Teener, kes ei sarja isandat. /---/
  • Sei Shōnagon, "Padjamärkmed", nr 72. Tõlkinud Alari Allik. Vikerkaar, november 2018

• Tähtsatel ametikohtadel töötavad mehed on kolmekordsed teenrid: nad teenivad monarhi või riiki, kuulsust ja äri... Kas soov võimu juurde pääseda pole kummaline, kui selle eest tuleb loovutada vabadus?
  • Francis Bacon, essee "Of Great Place"

• Kes minu vääratused välja kannatab, on mu isand, olgu ta kas või mu teener.
  • Johann Wolfgang Goethe, "Aforisme". Tõlkinud Mati Hint. Loomingu Raamatukogu 33/1974, lk 20

• Bulba viis pojad tagakambrisse, kust kärmesti jooksid välja kaks kena punaste kaelakeedega teenijatüdrukut, kes olid tube kraaminud. Nagu näha olid perepojad, kes ei armastanud kellelegi niisama jätta, oma tulekuga nad ära ehmatanud, või tahtsid tüdrukud lihtsalt käia oma naiseliku kombe järgi — meest nähes kiljatada ja ülepeakaela jooksu pista, pärast aga varjata hulk aega kange häbi pärast varrukaga nägu.
  • Nikolai Gogol, "Tarass Bulba", tlk Johan Tamm, 1955

• Usaldusväärne ja innukas teenija peab pidama meeles, et raiskamine ja liialdus ei ole tõendus oskustest. Otse vastupidi. Hea kokakunst ei ole mingil juhul kulukas, kuna see kasutab iga asja parimal viisil ära ning valmistab lihtsaist ja säästlikest koostisainetest road, mis on ühtaegu keelepärased ja elegantsed.
  • Judith Montefiore, "Juudi käsiraamat", 1846, sissejuhatus kokaraamatusse, "Tähelepanekuid koka tarbeks"

• Teenrid on seda sorti inimesed, kes löövad kõvasti ja kes niipea ei lõpeta.
  • Alexandre Dumas vanem, "Kolm musketäri". Tõlkinud Tatjana Hallap. Tallinn: Eesti Raamat 1977, lk 265

• Ei, need kes kord on saanud lõpmatuse teenijaiks, ei saa enam kunagi oma teadliku elu kestel laskuda momendi orjadeks või ehk siis, kui terve nende jõud langeb kokku ja nad näivad ekslevad varjusurnud.
  • Aleksander Aspel, päevikusissekanne 28. detsember 1928. Akadeemia 1992, nr 10-11

• Selle tütarlapse ema, Rõisle Leena, oli surnud kiriku juurest häbipostist saadud tõppe. Oli olnud tubaseks teenijaks saksa soost kirikhärra perekonnas. "Minu proua oma," nimetas Leenat kirikhärra. Õpetajaproua oli lihav ja punetav, naisterahvas nagu lihamägi, nii rääkisid — muidugi sosinal — kihelkonna naised. Aga see oma oli kõrge kasvuga ja laia kondiga, väga tõsise silmavaatega inimene, kelle suust ei kuuldud kunagi ühtki ülearust sõna. Ta oli ka väga äkilise meelega ja võis nagu põlema karata. Oligi siis teine ühel jõulupüha varahommikul nii põlema karanud, et andnud õpetajaprouale oma kindla ning tugeva käega õige mitu kõrvakiilu. Ju oli temasse kõigi nende aastate jooksul kuuldud irisemiste pärast kuhjunud viha ja eks see ajanudki üle ääre. Mis hirmus ja ennekuulmata juhtumine, nagu nimetas seda hiljem Tallinnas ilmuv "Ristirahva Pühapäevaleht". Et õpetaja ja tema kannatada saanud proua olid kristliku meelega inimesed, ei nõudnud nad süüdlasele suuremat karistust kui kiriku ees häbipostis seismist. Ägedaloomulistele maainimestele edaspidiseks hoiatuseks... Nii seisiski kõrge ja kondine tüdruk kiriku ees, seisis küünlakuu pakase käes palja peaga — katmata peaga kogu kihelkonna ees! Sealt ta endale hirmsa ja vaevava köha saigi. Mehele läks varsti, raius aina edasi seda köha, palged peas nagu roosililled. "Õitsev tiisik," ütlesid naised, kes rohkem teadsid. Raius aina köha, sünnitas tütarlapsukese ja siis raius köha tema maha, järsku kui viljakandva puu, otse jalalt.
  • Leida Kibuvits, "Soomustüdruk", 1986, lk 8-9

• Ühel päeval kuulis ema pealt, kuidas üks meile külla sõitnud laps ütles põlglikult söögitoa teenijannale: "Teie olete ju tühipaljas teenija!" ja ema noomis ta otsekohe läbi.

"Et ma sind enam kunagi ei kuuleks teenijaga niimoodi rääkivat. Teenijaid tuleb kohelda suurima viisakusega. Nad teevad kvalifitseeritud tööd, millega sina ilma pikaajalise väljaõppeta ise üldse toime ei tuleks. Ja pea seda meeles, et nad ei saa sulle samaga vastata. Sa pead alati olema viisakas inimeste vastu, kelle seisund ei luba neil olla sinu vastu jäme. Kui sina oled ebaviisakas, siis nad põlgavad sind, ja täie õigusega, sest sina pole käitunud daamina."

• Agatha Christie, "Minu elu lugu". Tõlkinud Laine Hone. Sinisukk, 1996, lk 29

• [Poirot:] Kujutlusvõime on hea teener, aga halb peremees. Kõige lihtsam seletus on alati kõige tõenäolisem.
  • Agatha Christie, "Saladuslik juhtum Stylesis. Eesriie". Tõlkinud Ralf Toming. Tallinn: Eesti Raamat, 1984, lk 58

• Kõrgeauline Papa, tõeline riiginõunik Reinhold Silfverhane oli läinud soovima head uut aastat kõigile neile, keda Silfverhaned lugesid oma seltskonda kuuluvaks, ja neid oli suur hulk. Et ka kõik teised tiirlesid sõpradele head uut aastat soovides ringi, ei olnud keegi kodus. Tegelikult viitsisid vaid vähesed üldse kuhugi minna, istuti peidus pimedates tubades ja piiluti kardinapraost, kuidas tulijad jätsid oma kaardi välisuksele. Enamasti olid need teenrid, kes, higi otsaees, pererahva tutvuskonna läbi jooksid. Nõnda said head kombed järgitud ja kellelgi polnud sellest tarbetut tülinat - peale teenrite.
  • Kaari Utrio, "Armas Henrietta", tõlkinud Merle Krigul, Sinisukk, 1993, lk 11

• Kui teda [Julyd] leebelt tögati, oli tal kombeks nimetissõrme vastu pöialt hõõruda. Nägu laia naeru täis: Igaüks armastab raha. Muidugi — Shylocki žest nii vaeselt mehelt, et linnas polnud tal pakkuda muud kui naela omaenda ihust, ja võita midagi muud peale raha; raha teenrile tuttavates kerjuslikes nimiväärtustes.
  • Nadine Gordimer, "July rahvas". Tõlkinud Riina Jesmin. Tallinn: Koolibri, 2010, (lk 103)

• Härra Strange kulistas ka teise klaasitäie šerrit ühe klõnksuga alla ja nentis, et võtaks vist veel ühe. Seda kuuldes vallandus teenri suust lämmatatud karje, ta kitkus juukseid ja röögatas: "Jumala nimel, no miks te, vana tolvan, seda siis kohe ei öelnud? Ma oleksin teile terve pudeli toonud!"
  • Susanna Clarke, "Jonathan Strange ja härra Norrell", 1. osa, tlk Hana Arras, 2007, (lk 167)

• "Sa oled minu majateener," ütles Isand. "Kui ma käsin sul välja minna ja tänaval kõndivat naist kepiga peksta ja sa ta jalale verise haava lööd, kes siis selles haavas süüdi on, sina või mina?"

Ugwu jõllitas Isandat ja väärutas pead, pidades aru, ega Isand nüüd mingil ümbernurga moel kanatükkidele ei vihja.

• Chimamanda Ngozi Adichie, "Pool kollast päikest", tlk Triinu Pakk, Tallinn: Varrak, 2018, (lk 17)

• Härrasrahval ei sobinud oma tööga raha teenida moel, mis oleks nad asetanud alama rahva hulka. Kõrgema- ja keskklassi neidudel ei olnud mingit rahateenimise võimalust ilma oma klassist välja langemata. Majapidajanna, koka või teenijannana töötada oli mõeldamatu. Kontoris töötamise võimalused avanesid alles pärast Esimest maailmasõda, kui masinakirjutajast sai naiste amet. Ainuke, mida hästi kasvatatud ja haritud neiu teha võis, oli minna guvernandiks samasugusesse perre, mille täieõiguslik liige oli ta äsja ise olnud. Talle esitatavad nõuded olid kõrged, ühiskondlik positsioon aga madal. Härrasrahva hulka teda enam ei arvatud, seltskonda ega lõunalauda ei kutsutud, sest ta positsioon majas oli vaid natuke kõrgem kui teenija oma. Teenijaskond teda enda hulka ei võtnud, kõrgklassi päritolu ei võimaldanud seda. Guvernandi päevad möödusid lastega lastetoas, kus ta ka sõi ja magas. Majapidamistöödes aitas teda spetsiaalne lastetoa teenijatüdruk. (lk 545-546)
  • Pilvi Rajamäe, "Järelsõna", rmt: Jane Austen, "Emma", tlk Urmas Rattus, 2020, lk 531-548

Draama

• [Herzen:] Prantsuse teenrid olid kõige suurem üllatus. Ma teadsin, et neid ei tohi sõjaväkke saata või maha müüa... aga sa ei oskaks kuidagi oodata nende imekspandavat tõhusust, viisakust ja kutsumuse täielikku puudumist.
  • Tom Stoppard, "Laevahukk", I vaatus

Vanasõnad

• Nagu isand, nõnda teener.
• Tel maître, tel valet.
  • Prantsuse vanasõna