Mõiste

Proosa

• Täpsed matemaatilised mõisted on võti maailma mõistatuse lahendamise juurde.
  • Branislav Petronijević, "Metafüüsika Printsiipide" moto (1904)

• Kui keel peab kujunema mõtlemise vahendiks, väljendama mõiste ja otsustuse vormi, siis võib see vormimine toimuda vaid vahetu kaemuse mitmekesisusest aina enam ja enam loobumise hinnaga. (lk 113)
  • Ernst Cassirer, "Keel ja müüt", tlk Margit Rennebaum, 2007, lk 113

• Väga tõenäoliselt ei jõua kaks erinevat kultuuri kunagi ühesuguse teguviisini. Ajendid on erinevad ja meetodid on erinevad, sest kultuurid kui sellised ei saa kunagi paralleelselt areneda. Nagu isegi keeled - mitte üksnes sõnad, vaid keele mõisted ise ei saa olla paralleelsed.
  • Clifford D. Simak, "Libainimesed", tlk Krista Kaer, rmt: "Libainimesed. Härjapõlvlaste kaitseala", 1989, lk 80

• Mõiste on mõtte pidur.
• Mõistet on võimalik defineerida ka nii täpselt, et selle taga mingit reaalsust enam ei ole.
  • Arvo Valton, "Märklaud kilbiks", 1980, lk 33

• Enamik akadeemilisest ja kirjanduslikust tegevusest on ühemõõtmeliselt mimeetiline, sest rakendatakse üht metoodikat, üht stiili, üht mõistete võrgustikku, üht autorit või teooriat. Huvitavaks läheb aga alles siis, kui mõtlemises saavad kokku eri autorite või teooriate kokkusobimatud, ent sobitamist vajavad mõistete võrgustikud. Siis ei taastooda me enam etteantud diskursust, vaid murendame seda, küsime, otsime, loome. Sõna on siis jälle kord Herakleitose tules – ta on poleemiline, ta peab jälle leidma tee inimeste ja asjade enesteni.
  • Tõnu Viik, "Kes täidab mõtlemise ülesande? Filosoofiast XXI sajandil" Intervjuu Joonas Hellermale. Sirp, 15. november 2019

Luule

Tulnud on tund,
                kõigil kui mõisted pääs segi vaid,
avastada, tunneks et inimkond
                ideede valerahategijaid…

• Johannes Vares, "Tund on tulnud"

Vikipeedias leidub artikkel

Mõiste