Lumi on väikeste jääkristallide kogum. Seda kasutatakse ehitus- ja sõjandusmaterjalina ning kalorivaba toiduna (v.a kollast lund).
Mu vennad on petlikud nagu jõgi,
otsekui kuivaks valguvad jõesängid,
16 mis jääst on muutunud tumedaks,
kuhu lumi on pugenud peitu;
17 veevaeseks jäädes need vaikivad, kuumuses kaovad oma asemelt.
Kui ma seda vaatasin,
asetati aujärjed ja Elatanu võttis istet.
Tema kuub oli valge nagu lumi
ja ta juuksed nagu puhas vill.
Tema aujärjeks olid tuleleegid,
selle rattaiks oli põlev tuli.
Kui lund on vähe, toriseb aednik täie õigusega, et seda ei jätku; kui lund on palju, avaldab ta tõsist kartust, et see murrab ära okaspuude ja alpi rooside oksad. Kui lund üldse pole, ahastab ta, et paljaskülm võib hukatust tuua; kui läheb sulale, neab ta sellega kaasnevaid hulle tuuli, mis oma jultunud kombel tuhlavad kuuseoksad ja muu kattematerjali mööda aeda laiali ning murravad viimati veel — tont neid võtku! — mõne puu katki.
Karel Čapek, "Aedniku aasta" [1929], tlk Lembit Remmelgas, Loomingu Raamatukogu, nr 40/41, 1964, lk 11
Laura polnud ealeski nii lõbusasti aega veetnud. Kogu hommikupooliku tegi ta õues lume sees pilte koos Alice'i, Ella, Peteri ja Maryga. Nad tegid seda niimoodi:
Iga laps ronis ühe kännu otsa ja siis langesid kõik korraga käsi laiali hoides kändudelt näoli pehmesse sügavasse lumme. Siis tõusid nad püsti, püüdes mitte rikkuda märk, mis nende kukkumisest lumme jäänud olid. Kui see neil hästi õnnestus, jäi lumme viis auku, mis olid justnagu nelja väikese tüdruku ja ühe poisi kujutised — käte ja jalgadega ja puha. Lapsed nimetasid neid kujutisi piltideks.
Laura Ingalls Wilder, "Väike maja Suures Metsas", tlk Tiu Viljamaa, Tallinn: Olion, 1994, lk 38-39
Välismaailmas ei eksisteeri iial täiuslikku lumekristalli. Kuid meie teadvuses kätkeb sädelev ja helitu teadmus täiuslikust jääst.
Peter Høeg, "Preili Smilla lumetaju", tlk Arvo Alas, Tallinn: Varrak, 1997, lk 267
Heitsin Kiurile uuriva pilgu, aga sõber ootas Pille-Piripilli väga kannatlikult. Imetles koos pesamunaga lumekiisut, keda nad mõlemad vaimustunult silitasid.
"Hei, Jaanus, vaata, missugused valged imeasjad!" hõiskas Kiur innukalt. "See lumemütsak on täpselt meie mataõpetaja näoga!"
"See on hoopis minu uus nukk, lausa helevalge printsess pulmakleidis!" kilkas pesamuna ja ma pidin tahtmatult naeratama, kuigi püüdsin säilitada vanema venna üleolekut. "Jätke see lapsik mängimine, me tulime metsa suusatama, mitte lumenukkudega mängima."
"Me tulime metsa!" vastas Kiur lepitavalt. "Aga ma pole seda metsa varem kunagi niisuguste silmadega vaadanud. Täna on see nagu... võlumets. Su nooremal õel on tõesti päris... kunstnikupilk!"
Reet Kudu, "Elu algab kümneselt", Habaja: Kentaur, 2014, lk 19
Kuhu mullused lumed said?
Mais où sont les neiges d'antan?
François Villon, "Ballaad mineviku naistest" ("Ballade des Dames du Temps Jadis")
Aknast õue vaatas Mati
Oh, kuis kõik on imelik!
Maa on täis kui valget vatti, kask on härmas habemik.
"Te pimeduse elukad,
kes peidus kapi all,
te ära viinud päikese,
nüüd kõik on külm ja hall,
mind vaevab kole üksindus,
mul jalad väsinud,
ma neetult orgu igatsen,
kus haljendavad puud,
ma sinisest verandast ja lainetest näen und
ja ma ei taha elada kesk jälki valget lund!"
Tove Jansson, "Trollitalv", tlk Vladimir Beekman, rmt: "Muumitroll", Tallinn: Eesti Raamat, 1975, lk 26 (3. ptk, "Suur pakane")
On lumme uppund metsasalud,
vaiksed taliteed,
nii hellad on su aisakellad,
lumel laulvad need.
Enn Vetemaa, "Laul Põhjamaast" Ülo Vinteri ja Ülo Raudmäe muusikalist "Pipi Pikksukk" (1969)
Kodu, ta armas katus, esimene lumi ja
esimene täht esimeses taevas esimeses südames
(mis oli minu oma).
...
Aga ma mõtlen vahest et ei tea ehk
istub üks vares minu aiateibal
mitte teades et see aiateivas on minu oma
ja külmetab.
Ei aimagi et nii külmast lumest võib
minna süda nii soojaks.
Ilona Laaman, "Järelkiindumus", rmt: "Mis need sipelgad ka ära ei ole", Alexandria (Virginia): Mana, 1970, lk 6
Nagu linik vajub üle kõigest
valges sajus videvikutund.
Nääripuhkus ainult siis on õige,
kui on õues puhast paksu lund.
Ilmi Kolla, "Lõbus on lumes", rmt: "Kõik mu laulud", Tallinn: Eesti Raamat, 2009, lk 35