Ivan Dratš

Ivan Dratš (ukraina keeles Іван Федорович Драч, 17. oktoober 1936 - 19. juuni 2018) oli Ukraina kirjanik, tõlkija, stenarist, dramaturg ja poliitik.

"Südame kaugusel"

Värsid kogust: Ivan Dratš, "Südame kaugusel", tlk Harald Rajamets, Eesti Raamat, 1977.

poeetidel ja puudel on süda kaitsetu,
üksnes põledes teenivad nad päikest

• "Tummad vennad puud", lk 6

Oo aru, sind kahtlejat küll!
Miks tõrgud sa uskumast ikka?
Ekstaatiliselt sa puistad väljа
maailmamälu kotist kõik
ning istudes, jalg üle põlve,
aina õelalt mult küsid ja pärid,
et millistest tellistest oligi
see põrguteesillutis tehtud.
Kui sõpruseks sirutad käed,
kas äkki sul välja ei väänata neid?
Sul lihtsalt on süda paha
nagu kartlikul nurganaisel, —
kas siis mehele sobib see kartus,
oo aru, mu selgeltnägija...
Sest ei ole ju vendlusest
kaalukamat vara,
muid õiglasi tõdesid
ei ole ju sellel planeedil.

• "Ood vendlusele", lk 9

Kotkad vaatavad päikest lahtiste silmadega.
Lapsed vaatavad maailma lahtiste silmadega.

• "Lahtiste lapsesilmade ballaad", lk 12

Puud mind ootavad kuskil
ja rajale langevad lehed
ja kätele langevad tähed
ja rohusse langeb uni.

• "Puud mind ootavad", lk 21

Nüüd lamad mullas, keset allikaid,
ja nende sinisooni hellalt paitad
ja valvad rohuseemneid valmivaid
ja puudel juuri kasvatada aitad.

Sa oled minu juur. Las tõuseb võra
siis taevasse ja kannab tiivul sind,
kel polnud hinges valskust ega mõra,
kes pulbitsedes juba täidad mind.

Küll omal ajal saab ka minust juur
seal sinu töökas ürgses juurestikus
ning tiibadena laotub võra suur
ja õitseb põlvest põlve tulevikus...

• "Isa haua juures", lk 22

Käid niimoodi tõde otsides, elu olemust otsides,
sind mässivad kilomeetrid filosoofiat,
sümfooniate ja kuuintegraalide vikerkaared.
Vahel oled ainult südame kaugusel
sellest ainuliselt osoonsest Tõest.

• "Ballaad onu Gordist", lk 24

Istuvad lesed, tiivad koos,
keskel aga on Lesepõli.
Ajaks ta välja aknast —
raamiks on rist, ja pähkline.
Ajaks ta välja uksest —
tuul on õue peal, minevik.

• "Ballaad lesepõlvest", lk 28

Ennemalt, kui pesin mähkmeid,
mõtlesin:
nüüd riputan kuivama
oma kapitulatsiooni lipu.
Nüüd, kui kuivatan mähkmeid,
mõtlen:
heiskan tuleviku purjed.

• "Värsse perfokaartidel", lk 50