Yang Guifei (traditsioonilises kirjas 楊貴妃 'guifei[1] Yang'; sünninimi Yang Yuhuan (Yáng Yùhuán; traditsioonilises kirjas 楊玉環, lihtsustatud kirjas 杨玉环); taoistlik nunnanimi Taizhen (太真); 26. juuni 719 Yongle, praegune Yongji Shi, Yunchengi ringkond, Shanxi provints – Mawei postijaam, praegune Xianyang Shi, Shaanxi provints 15. juuli 756) oli Hiina keisri Xuanzongi armastatud liignaine, üks Vana-Hiina neljast kaunitarist.
An Lushani mässu ajal, kui keiser Xuanzong põgenes oma pealinnast Chang'anist Chengdusse, nõudsid keisri ihukaitsjad, et keiser laseks Yangi tappa, sest nad süüdistasid mässus tema nõbu Yang Guozhongi ja teisi sugulasi. Keiser laskis oma teenril Gao Lishil Yangi surnuks kägistada.
Päritolu
Yang sündis 719, Tangi dünastia keisri Xuanzongi valitsemisaja alguses, Yongles (永樂; praegune Yongji Shi, Yunchengi ringkond, Shanxi) tollases Pu ringkonnas (蒲州). Tema perekond pärineb siiski Huayinist (華陰) ja Hongnongist (弘農) (Shaanxi provints).
Tema vanavanavanaisa Yang Wang (楊汪) oli Sui dünastia keisri Sui Yangdi ajal kõrge ametnik ning pärast Sui dünastia kukutamist oli Zhengi riigi keisri Wang Shichongi teenistuses; kui Tangi dünastia väed Wang Shichongi üle võitu said, Yang Wang tapeti.[2] Yang Wang oli pärit Huayinist (華陰; praegu Weinani vald, Shaanxi provints), kuid tema suguvõsa asus hiljem elama Yonglesse.
Yang Guifei isa Yang Xuanyan (楊玄琰, teise nimega Sihu (司戶)) oli Shu ringkonnas (蜀州; praegu Chengdu Shi, Sichuani provints) kõrge rahandusametnik, ja perekond oli temaga kaasas. Arvatavasti ei olnud tal poegi, kuid teada on neli tema tütart: Yang Yuhuan ja kolm tema vanemat õde.[3] Yang Xuanyan suri, kui Yang Yuhuan oli veel väike, nii et tüdruku kasvatas üles tema onu Yang Xuanjiao (楊玄璬), kes oli väikeametnik Henani vallas (河南府; praegu Luoyang Shi).
Printsess ja taoistlik nunn
Aastal 733[4] abiellus Yang Yuhuan keiser Xuanzongi ja tema liignaise Wu (Wu Huifei (武惠妃)) omavanuse poja Li Mao'ga ehk Shou Li Meiga ning sai tiitliks Shou printsess.
Kui Wu 737, leinas Xuanzong oma lemmikliignaist sügavalt. Ent mõne aja pärast korraldas keisri eunuhh Gao Lishi Xingweni veepalees (幸溫泉宮) kohtumise Yang Yuhuaniga. Printsess Yang sai Xuanzongi soosikuks ning keiser otsustas võtta ta oma liignaiseks. Keisri pealekäimisel laskis Yang end oma printsist abikaasast lahutada. Et aga printsess Yang oli juba tema poja abikaasa, korraldas keiser Xuanzong salaja tema saamise taoistlikuks nunnaks (nunnanimi Taizhen 'ülim tõde'), et hoiduda kriitikaks oma poja abikaasa võtmise eest liignaiseks. Yang elas keisripalees mõnda aega nunnana. Keiser Zuanzong leidis oma pojale Li Mao'le uue naise ning võttis siis Yangi liignaiseks. Yangist sai nüüd Wu asemel keisri lemmikliignaine.
Keisri liignaine
_with_mandolin.JPG)
Aastal 745 abiellus Li Mao lõpuks uuesti, võttes naiseks kindral Wei Zhaoxuni (韋昭訓) tütre. Keiser Xuanzong tegi nüüd Taizheni ametlikult liignaiseks. Ta lõi selleks puhuks uue liignaiste kategooria guifei, mis oli kõrgem kui senine kõrgeim kategooria huifei, mis oli olnud Wu'l. Ta austas postuumselt oma liignaise isa Yang Xuanyani ning andis tema emale Liangi emanda tiitli. Samuti andis ta kõrged ametikohad tema onule Yang Xuanguile (楊玄珪) ja nõbudele Yang Xianile (楊銛) ja Yang Qile (楊錡). Tema kolm vanemat õde said Hani emanda, Guo emanda ja Qini emanda tiitlid ning öeldavasti ei söandanud aadlidaamide kogunemistel keisripalees isegi keiser Xuangzongi kõrgelt austatud õde Li Chiying (李持盈), Yuzheni printsess, istuda auväärsemale kohale kui nemad. Keiser Xuanzong andis ka oma lemmiktütre printsess Taihua (kelle ema oli olnud Wu) Yang Qi'le naiseks. Yang Xiani, Yang Qi, Hani emanda, Guo emanda ja Qini emanda perekonnad olid öeldavasti väga austatud ja rikkad, ning ametnikud meelitasid neid üksteise võidu. Umbes samal ajal tutvustas Yang Guifei keiser Xuanzongile ka oma sugulast Yang Zhaod (hilisema nimega Yang Guozhong, ning meelitajana tegi viimane karjääri.
Iga kord, kui Yang Guifei ratsutas, oli eunuhh Gao Lishi temaga kaasas. Tal oli 700 õmblejat. Ametnikud ja kindralid meelitasid teda, pakkudes valitud andameid.
Yang Guifeil lubati supelda Tangi dünastia keisrite eratiigis Huaqingi tiigis.
Aastal 746 ajas Yang Guifei keiser Xuanzongi armukadeduse ja solvangutega vihale, ning keiser laskis ta saata tema nõo Yang Xiani majja. Sel päeval oli keiser nii halvas tujus, et tal ei olnud üldse isu ning ta laskis oma teenreid pisieksimuste eest peksta. Gao teadis, et keiser igatseb Yang Guifeid, ning tegi ettepaneku, et tollele saadetaks väärisasjast tema paleest. Keiser Xuanzong oli sellega nõus, ning saatis talle ka keiserlikke roogasid. Õhtul tegi Gao ettepaneku, et keiser Xuanzong võtaks Yang Guifei paleesse tagasi, ja keiser nõustus sellega kergesti. Hiljem oli Yang Guifei veelgi suuremas soosingus, ja ta ei soosinud enam ühtki teist oma liignaist.
Aastal 747, kui pealinna Chang'ani saabus keiser Xuanzhongiga kohtuma jiedushi (sõjaväekuberner) An Lushan, osutas keiser Xuanzong talle suurt soosingut ning lubas ta paleesse. An pidi austama Yang Guifeid kui ema ning tema nõbusid ja õdesid kui oma vendi ja õdesid.
Aastal 750 solvas Yang Guifei jälle oma sõnadega keiser Xuanzongi, ning viimane saatis ta tagasi oma sugulaste juurde. Ametnik Ji Wen (吉溫) ütles keiser Xuanzongile, et too oli üle reageerinud, ning keiser Xuanzong kahetses oma tegu. Ta saatis Yang Guifeile jälle keiserlikke roogasid ning too nuttis roogasid toovatele eunuhhidele: "Minu üleastumine väärib surma, ja see on minu õnn, et Tema Keiserlik Kõrgus mind ei tapnud, vaid selleasemel saatis mind perekonna juurde tagasi. Ma lahkun alatiseks paleest. Kogu minu kulla, jaspise ja väärisasjad on Tema Keiserlik Kõrgus mulle kinkinud, ja mul oleks kohatu neid talle tagasi pakkuda. Ma julgen pakkuda ainult seda, mis vanemad on mulle andnud." Ta lõikas ära mõned oma juuksesalgud ning laskis need keiser Xuanzongile saata. Keiser Xuanzong laskis Gaol Yang Guifeo paleesse tagasi eskortida, ning pärast seda armastas ta teda veelgi rohkem.
Aastal 751 külastas An jälle Chang'ani. Ani sünnipäeval 20. veebruasril 751[5] kinkisid keiser Xuanzong ja Yang Guifei talle riideid, väärisasju ja toitu. 23. veebruaril, kui An oli paleesse kutsutud, laskis Yang Guifei keisri lõbustamiseks teha suured mähkmed ning mähkis Ani nendesse, ajades ümmardajad ja eunuhhid naerma. Kui keiser Xuanzong küsis, mis lahti on, ütlesid Yang Guifei ümmardajad, et Yang Guifei sünnitas kolm päeva tagasi ning peseb oma last Lushan. Keiser Xuanzongile tegi asi nalja ning ta tegi nii Yang Guifeile kui ka Anile suuri kingitusi. Nüüd lubati An'il igal pealinnas käigul vabalt paleesse tulla, ning levisid kuulujutud, et tal on Yang Guifeiga armulugu, kuid keiser Xuanzong lükkas need ümber.
Aastal 752, kui zaixiang (kantsler) Li Linfu tahtis Nanzhao riigi rünnakute tõttu Jiannani sõjaväeringkonnale (劍南道; peakorteriga Chengdus tänapäeva Sichuani provintsis), mida pealinnast juhtis Yang Guozhong, saata viimane Jiannani juhtima kaitset Nanzhao vastu, astus Yang Guifei Yang Guozhongi kaitseks välja, ning Yang Guozhong ei pidanud Jiannani minema. Li Linfu suri varsti, ning Yang Guozhongist sai zaixiang.
An Lushani mäss ja Yang Guifei surm
Pikemalt artiklis An Lushani mäss
Yang Guozhong ja An Lushan läksid varsti tülli, sest mõlemad tahtsid saada zaixiang'iks, ning Yang Guozhong püüdis mitu korda An'i mässama provotseerida, vangistades ja hukates tema teenreid tema Chang'ani majas. Aastal 755 tõstiski An lõpuks mässu. Et lepitada rahvast, kes uskusid, et Yang Guozhong on mässu provotseerinud, kaalus keiser Xuanzong võimu loovutamist oma toonipärijale Li Hengile (hilisem keiser Tang Suzong). Yang Guozhong, kes ei saanud Li Hengiga hästi läbi, kartis niisugust asjade käiku ning veenis Yang Guifeid ning tema õdesid sellele vastu olema. Keiser Xuanzong jättis esialgu troonist loobumata.
Aastal 756 võitsid Ani väed kindral Geshu Hani, keda Yang Guozhong oli sundinud Aniga võitlema, kartes et Geshu Han ise võib trooni usurpeerida, ning Tangi dünastia viimane kaitsepositsioon Tongi kuru langes Ani vägede kätte. Yang Guozhong pani ette põgeneda Jiannani sõjaväeringkonna pealinna Chengdusse. 14. juulil[6] lahkus keiser Xuanzong, kes hoidis teadet kaotusest Chang'ani rahva eest saladuses, ihukaitsjate saatel koos Yang Guifei, tema perekonna ning oma lähedaste sugulastega linnast, suundudes Chengdu poole. Kaasas olid kantslerid Yang Guozhong ja Wei Jiansu, ametnik Wei Fangjin (魏方進), kindral Chen Xuanli ning mõned lähedased eunuhhid ja ümmardajad.
15. juulil jõudis Xuanzongi korteež Mawei postijaama (Mǎwéi Yì; traditsioonilises kirjas 馬嵬驛, lihtsustatud kirjas 马嵬驿) tänapäeva Xianyang Shi's Shaanxi provintsis). Ihukaitsjad olid näljas ja vihastasid Yang Guozhong. Ka kindral Chen uskus, et Yang Guozhong oli selle katastroofi provotseerinud, ning kavatses teda süüdistada; ta rääkis Li Hengi eunuhhi Li Fuguo kaudu sellest Li Hengile, kuid Li Heng kõhkles ega andnud oma heakskiitu. Vahepeal kohtusid Tufani emissarid, kes olid keiser Xuanzongile lõunasse järgnenud, Yang Guozhongiga ning kaebasid, et ka nemad on söömata. Ihukaitsjad kasutasid juhust ning kuulutasid, et Yang Guozhong kavandab koos Tufani emissaridega riigireetmist, ning tapsid ta, samuti tema poja Yang Xuani (楊暄), Hani emanda, Qini emanda jaWei Fangjini. Ka Wei Jiansu oleks äärepealt tapetud, kuid pääses viimasel hetkel raskelt haavatuna. Sõdurid piirasid seejärel keiser Xuanzongi paviljoni sisse ning keeldusid laiali minemast, isegi kui keiser Xuanzong tuli neid rahustama ja käskis neil laiali minna. Kindral Chen tegi keisrile avalikult ettepaneku, et ta laseks Yang Guifei surmata; keiser Xuanzong keeldus sellest alguses. Pärast Wei Jiansu poja Wei E (韋諤) ja Gao Lishi sõnavõtte nõustus keiser Xuanzong lõpuks seda tegema. Sellepärast käskis ta Gaod viia Yang Guifei buda templisse ja kägistada või puua ta. Teiste versioonide järgi poos Yang Guifei end ise templi õuel, et mitte sõdurite kätte langeda, siidisalliga pirnipuu külge või teda sunniti end pooma. Kui keiser Xuanzong näitas Chenile ja teistele kaardiväe kindralitele surnukeha, nõustusid ihukaitsjad lõpuks laiali minema ja valmistusid teekonna jätkamiseks. Vahepeal üritasid Yang Guozhongi lesk Pei Rou (裴柔), poeg Yang Xi (楊晞), Guo emand ja Guo emanda poeg Pei Hui (裴徽) põgeneda, kuid nad tapeti põgenemisel. Yang Guifei maeti Maweisse ilma kirstuta, lilladesse vaipadesse mähituna ning suure hulga lõhnaainetega.
Aastal 757 vallutas Li Heng, kes oli keiser Suzongina troonile asunud, Chang'ani tagasi ning kutsus endise keisri Xuanzongi, kes oli nüüd taishang huang (emeriitkeiser), pealinna tagasi. Teel Chang'ani käis Xuanzong läbi Maweist. Ta tahtis Yang Guifei surnukeha üles otsida ja austusavaldustega ümber matta. Ametnik Li Kui oli selle vastu, märkides, et kaardiväelased ei jätaks sellele reageerimata. Keiser Xuanzong saatis siiski salaja eunuhhid Yang Guifeid kirstuga ümber matma. Kui need surnukeha leidsid, oli see lagunenud, kuid lõhnaainete kott oli veel värske. Eunuhhid tulid selle kotiga tagasi, ja kui nad seda Xuanzongile näitasid, hakkas too lohutamatult nutma. Teise versiooni järgi Yang Guifei surnukeha ei leitud. On tekkinud legend, et tal õnnestus põgeneda ning ta elas oma elupäevade lõpuni Jaapanis.
Kui Xuanzong Chang'ani tagasi pöördus, laskis ta ühte kõrvalpaleesse maalida Yang Guife portree ning käis seda seal sageli vaatamas.
Yang Guifei iseloomustus
Öeldavasti oli Yang Guifei kergelt ülekaaluline, mis oli väga hinnatud omadus.
Teda on sageli võrreldud palju kõhnema, kuid samuti oma ilu poolest kuulsa keisrinna Zhao Feiyaniga (趙飛燕), Hani dünastia keisri Han Chengi (51–7 eKr) abikaasaga, kes samuti sooritas enesetapu. Sellest tekkis väljend yanshou huanfei (yànshòu huánféi, 燕瘦環肥), mis praegugi iseloomustab naiseilu mitmekesisust, eriti prostituutide puhul.
Yang Guifei armastas väga litšisid. Et need kasvasid ainult Lõuna-Hiinas, laskis keiser Xuanzong neid tuua ratsa-kiirkulleritega. Enamik uurijaid arvab, et neid toodi praeguse Guangdong Shi alalt, mõnede arvates toodi neid Sichuanist.
Kunstiteosed Yang Guifei ainetel
Proosa- ja luuleteosed
Yangi lugu on palju ümber jutustatud. Mõned autorid esitavad teda õnnetuse põhjusena, mõned peavad teda patuoinaks.
Paljud luuletajad ülistasid Yang Guifei ilu, sealhulgas Li Bo ja Bai Juyi.
Kõige tuntum teos Yang Guifei ainetel on Bai Juyi "Changhen ge" (長恨歌; "Laul igavesest kahetsusest"). See kirjeldab keiser Xuanhongi armastust tema vastu ja jäädavat kurbust tema kaotuse pärast. Sellest teosest sai kohe klassika, mida hiina koolilapsed on sajandeid hiljem pähe õppinud. See teos sai väga populaarseks ka Jaapanis ning on üks klassikalise romaani "Genji monogatari" inspiratsiooniallikaid. Romaan algab õnnetust armastusest keisri ja tema liignaise Kiritsubo vahel, keda võrreldakse Yang Guifeiga.
- Bai Juyi ehk Bo Juyi. "Changhen ge" (長恨歌; Laul igavesest kahetsusest, Laul igavesest kurbusest, 806)
- Yue Shi (樂史). "Yang Taizhen waizhuan" (楊太真外傳, Yang Taizheni mitteametlik elulugu, 10. sajand)
- Chen Hong (Bai Juyi kaasaegne) "Changhen gezhuan" (長恨歌傳, Ballaad igavesest kurbusest, Eluloolaul igavesest kurbusest)
- Eleanor Cooney, Daniel Altieri. The Court of the Lion (Lõvi õukond), ISBN 0-87795-902-1.
- Meister Chen (D. J. Kossõrev). Любимая мартышка дома Тан (Tangi maja lemmikpärdik), ISBN 978-5-98695-025-9.
- Guy Gavriel Kay. Under Heaven, 2010, ISBN 978-0-451-46330-2.
- Liang Yusheng. Datang youxia zhuan (wuxia-romaan, milles on kasutatud kangelanna surma episoodi)
Näidendid
Peale hiina näidendite räägivad Yang Guifeist (jaapani keeles Yō-kihi või Yōkihi (楊貴妃)) mitmed jaapani nō-teatri näidendid.
- "Changshen dian" (長生殿‚ Pikaealisuse hall, Qingi dünastia)
- "Mocheng jian" (磨塵鑒‚ Peeglit puhastada, Mingi dünastia)
- "Jinghong ji" (驚鴻記‚ Vapustus aule, Mingi dünastia)
- "Caihao ji" (彩毫記‚ Hiilgavad juuksed, Mingi dünastia)
- "Tang Minghuang qiuye wutong yu" (唐明皇秋夜梧桐雨, Tangi keiser Ming koolapähkliga vihmasel sügisööl")
Ooperid
- "Guifei Zuijiu" (貴妃醉酒, Joobnud guifei)
- "Taizhen waizhuan" (太真外傳, Taizheni mitteametlik elulugu)
- Chen Hong (陳鴻). "Mawei po" (馬嵬坡, Põgenemine Maweist)
Filmid
- Kenji Mizoguchi. "Yō-kihi" (楊貴妃, 1955)
Märkused
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
