Willigis

Willigis (ladina k. Willigisus; umbes 940 – 23. veebruar 1011) on katoliku kiriku pühak. Willigis oli alates aastast 975 kuni oma surmani Mainzi peapiiskop ning Püha Rooma keisririigi ertskantsler. Tema mälestuspäev on 23. veebruar või 18. aprill^[1].

Willigis
Püha Willigis 12. sajandi maalil
Mainzi peapiiskop
Ametiaeg 975–1011
Eelnev	Rudbrecht
Järgnev	Erkanbald
Isikuandmed
Surmaaeg	23. veebruar 1011

Elulugu

Willigis sündis arvatavasti 940. aasta paiku Saksi hertsogkonnas asuvas Schöningeni külas. Lihtsast päritolust hoolimata sai ta hea hariduse. Meißeni piiskop Volkold aitas tal keiser Otto I-se teenistusse saada. 971. aastal sai Willigis keisri kantsleriks.^[2]

975. aastal nimetati Willigis Otto II-se poolt Mainzi peapiiskopiks ning ertskantsleriks. Märtsis sai ta paavst Benedictus VII-ndalt palliumi ning nimetas ta Saksamaa apostellikuks vikaariks (Primas Germaniae). Tema ametissepühitsemine toimus augustis^[3]. 976. aastal pühitses ta esimese Praha piiskopina ametisse Dětmari^[3]. 983. aasta jõuludel kroonis ta Aachenis järgmiseks keisriks Otto III-nda. Perioodil 979–1009 pühitses ta ametisse üheksa piiskoppi^[3]. 996. aastal saatis ta keisrit teekonnal Rooma. 997. aastal tekkis peapiiskop Willigisel konflikt Hildesheimi piiskop Bernwardiga Gandersheimi kloostri jurisdiktsiooni üle. Vaidluses jäi võitjaks Hildesheimi piikop.^[2]

1002. aasta juunis viis ta Mainzis läbi Heinrich II-se kroonimise. 1007. aastal osales Frankfurdi sinodil, kus ta koos 34 piiskopiga kirjutas alla Bambergi piiskopkonna asutamisele. Oma ametiajal hoidis ta häid suhteid Rooma paavstiga.^[2]

Willigise ametiajal rajati diötseesis mitmeid kirikuid. 975. aastal alustas ta Mainzi toomkiriku ehitust^[4].Ta lasi Mainzi ehitada ka kiriku püha Stefanose pühendusel.^[2]

Püha Willigis suri 23. veebruaril 1011. Ta on maetud Mainzi Püha Stefanose kirikusse^[4]. Tema kaasulat hoitakse tänapäevani Mainzi toomkirikus^[5][6]. Talle on pühendatud Florstadti Püha Willigise kirik^[7].