Baltisaksa folklorist; Eesti ja võrdleva rahvaluule professor From Wikipedia, the free encyclopedia
Walter Artur Aleksander Anderson (10. oktoober 1885 Minsk – 23. august 1962 Kiel) oli baltisaksa folklorist. Ta oli Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule õppetooli esimene professor (1920–1939).
Walter Anderson | |
---|---|
Walter Anderson | |
Sündinud |
10. oktoober 1885 Minsk, Minski kubermang, Venemaa Keisririik |
Surnud |
23. august 1962 (76-aastaselt) Kiel, Schleswig-Holstein, Lääne-Saksamaa |
Alma mater | |
Teadlaskarjäär | |
Tegevusalad | rahvaluuleteadus, numismaatika |
Töökohad | |
Tuntumad tööd | "Keiser ja abt" |
Doktoritöö | "Императоръ и аббатъ: исторiя одного народного анекдота" (1916) |
Tuntumad õpilased |
Loend
|
Tunnustus | Valgetähe III klassi teenetemärk |
Alates 1920. aastast oli ta Õpetatud Eesti Seltsi liige[1] ja aastail 1928–1929 ka selle president.[2] 1925. aastal oli ta Akadeemilise Rahvaluule Seltsi asutajaliige.[3]
1939. aastal emigreerus Anderson ümberasumise korras Saksamaale ja töötas aastatel 1940–1945 Königsbergi ülikoolis. Pärast Teist maailmasõda õpetas ta Kieli ülikoolis kuni pensionile jäämiseni 1953. aastal, kuid jäi ka hiljem emeriitprofessorina ülikooliga seotuks.
Auliikmena kuulus ta ka Ameerika Folkloori Seltsi ja Kreeka Folkloori Seltsi.[6] 1936. aastal võeti Anderson Preisi Teaduste Akadeemia korrespondentliikmeks.[7] Ta oli ka Kuningliku Gustav Adolfi Akadeemia, Soome Kirjanduse Seltsi, Soome-Ugri Seltsi ja Varssavi Teadusseltsi liige.[6]
Tema isa Nikolai Anderson oli keeleteadlane, vend Wilhelm Anderson oli astrofüüsik ja vend Oskar Anderson oli matemaatik.
Tema vanavanaisa Gustav Emmanuel Stockenberg oli eesti vaimulik.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.