From Wikipedia, the free encyclopedia
"Valitseja"[1] on renessansiaja mõtleja Niccolò Machiavelli 16. sajandi alguse Itaalias[2] kirjutatud teos, itaaliakeelsetes väljaannetes tuntud pealkirjade "Il Principe"[3] ja "De Principatibus"[4] all.
 | See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2010) |
Teos avaldati esimest korda itaalia keeles 1532. aastal, prantsuse keeles 1553. aastal, Index librorum prohibitorum’i esimeses loendis 1559., ladina keeles 1560., inglise keeles 1636.,[5] vene keeles 1869.,[6] eesti keeles 1993. aastal.
Teose pühenduses Lorenzo de' Medicile[7] kirjutab autor:
| „ |
et ei leidnud oma varudest midagi, mis oleks mul kallimat või mida hindaksin kõrgemalt kui teadmised väljapaistvate inimeste ettevõtmistest, mis on minu poolt omandatud läbi kauase kogemuse kaasaja asjus ja muiste sündinud juhtumiste lakkamatu lugemise teel[8] – olles neid suure hoolega pikka aega vaaginud ja uurinud, läkitan ma oma töö tulemused nüüd väiksesse teosesse koondatuna Tema Kõrgeaususele. |
“ | |||
| „ | ...non ho trovato intra la mia suppellettile cosa quale io abbia più cara, o tanto stimi; quanto la cognizione delle azioni degli uomini grandi; imparata da me con una lunga sperienza delle cose moderne ed una continua lezione delle antiche; le quali, avendo io con gran diligenza lungamente escogitate ed esaminate, ed ora in uno picciolo volume ridotte, mando alla Magnificenza Vostra.[9] | “ | |||
Töö tulemused on liigendatud kahekümne kuueks erineva pikkusega peatükiks.[10] Esimeses ühteteistkümnes peatükis esitab autor originaalse nägemuse eri teid pidi ja erinevates tingimustes realiseeruva valitsejavõimu (principato) saavutamisest/säilitamisest.[11] Teose XV–XIX peatükki võib pidada loogiliseks ja mõneti satiiriliseks vastuseks esmalt humanistide kirjutistes ilmunud vaidlusele: kas valitseja voorused ja iseloomujooned peaksid erinema lihtkodaniku omadest või mitte.[12] Teose viimases peatükis kutsub autor Medicite koda[13] üles vabastama Itaalia võõramaalaste võimu alt.
Eestikeelse pealkirja juures on viide originaali pealkirjale (ladina/itaalia keeles). Esineb tekste, milles on ainult ladinakeelsed pealkirjad ja vastupidi.[14]
(Pühendus) / (Dedica)
Niccolò Machiavelli kõrgeaulisele Lorenzo de' Medicile[15]
De Principatibus (ld k: "Printsipaatidest")
I Ainuvõimust ja selle saavutamise teedest[16]
II Pärilikust ainuvõimust[17]
III Segavõimust[18]
IV Mil moel õnnestus Aleksandri järeltulijail pärast tema surma säilitada võim Dareiose kuningriigi üle, mille Aleksander oli vallutanud[19]
V Kuidas valitseda linnu ja riike, mis elasid enne vallutust oma seaduste järgi[20]
VI Oma relvade ja vaprate tegudega saavutatud ainuvõimust[21]
VII Võõra relva ja saatuse toel saavutatud vastsest ainuvõimust[22]
VIII Neist, kes on tõusnud võimule kuritegelikul teel[23]
IX Tsiviilvõimust[24]
X Kuidas tuleks hinnata valitsejate sõjalist võimsust[25]
XI Paavstivõimust[26]
XII Sõjaväeteenistuset ja palgasõduritest[27]
XIII Abi-, sega- ja oma vägedest[28]
XIV Valitseja hooltest väeteenistuse alal[29]
XV Asjust mille eest inimesi, iseäranis valitsejaid, kiidetakse ja laidetakse[30]
XVI Heldusest ja kokkuhoidlikusest[31]
XVII Julmusest ja halastusest; kas parem on olla armastatud kui kardetud või vastupidi[32]
XVII Kuidas tuleks valitsejal järgida ausust[33]
XIX Põlguse ja vaenu vältimisest[34]
XX Kindluste ja paljude muude asjade kasulikkusest[35]
XXI Mida tuleks valitsejail teha, et neid väljapaistvaiks peetaks[36]
XXII Valitseja usaldusisikutest[37]
XXIII Kuidas hoiduda meelitajatest ja pugejatest[38]
XXIV Miks on Itaalia valitsejad kaotanud oma valdused ja võimu[39]
XXV Kui paljuks on inimeste asjus suuteline saatus ja mil viisil talle vastu seista[40]
XXVI Üleskutse haarata Itaalia ja vabastada ta barbarite võimu alt[41][42]
Kõiki allpool selgitada püütud sõnu on originaalis kasutatud XVI sajandi alguse Firenze linnvabariigis (renessansiaja Itaalias). Sõnad on pool aastatuhandet vanad, samuti sisu, mida nad edastama on mõeldud. Riigid ja riiklus (rahvustunne) olid sel ajal kujunemas, erinevates piirkondades erineval tasemel/kiirusel.[43]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
