Valimiste vaatlemine

Valimiste vaatlemine on tegevus, mille käigus sõltumatud isikud või organisatsioonid jälgivad valimiste läbiviimist, et tagada nende õigsus, läbipaistvus ja ausus. Valimiste vaatlejad võivad olla kohalikud või rahvusvahelised ning nende ülesandeks on jälgida, kas valimisprotsess vastab seadustele ja rahvusvahelistele standarditele, kas valijatel on vaba ja võrdväärne võimalus eri kandidaatide poolt hääletada, ning kas tulemused kajastavad ausalt valijate tahet. Vaatlejate ülesanne on ka võimalike rikkumiste või eeskirjade eiramiste dokumenteerimine ja nende kohta aruannete koostamine.^[1]

21. sajandist on riigi valimiste jälgimine nii oma vaatlejate kui ka mõne teise riigi või valitsusvälise organisatsiooni poolt laialt levinud. See aitab tõsta valijate usaldust valimiste vastu ja hinnata valimisprotsessi ja selle tulemuste õiguspärasust. Valimiste vaatlemisest on saanud ka õppimisvõimalus riikide valimiste haldajatele ja valimistel osalejatele.

Vaatlemise eesmärk on hinnata valimisprotsessi läbiviimist vastavalt siseriiklikele õigusaktidele ja rahvusvahelistele valimisstandarditele. Valimiste vaatlus on kujunenud kogu valimisprotsessi jälgimiseks pikema aja jooksul, mitte ainult valimise päeval. Kui vaatlejad avastavad valimispettusi, ei takista nad valimisi otseselt, vaid registreerivad juhtunu ja teatavad sellest ajakirjandusele ning neid lähetanud organisatsioonile.

Lisaks rahvusvahelistele organisatsioonidele jälgivad paljudes riikides valimisi oma siseriiklikud vaatlejad. Kõige levinum kodumaiste valimiste jälgimise viis on erakondade poolt valimispunktidesse saadetavate vaatlejate kohalolek. Paljudes riikides on ka arvukalt kodumaiseid erapooletuid vaatlejate gruppe.

Ajalugu

Esimesed valimiste jälgimised toimusid 1857. aastal Moldovas ja Valahhias (praeguse Rumeenia osa) kui seal viidi läbi rahvahääletus. Seda jälgis enamik Euroopa suurriike. Valimiste jälgimine muutus regulaarsemaks alles pärast teist maailmasõda, kuid üksnes demokraatlikes riikides. Pärast külma sõja lõppu ja Nõukogude Liidu lagunemist on valimiste jälgimine vaatlejate poolt märkimisväärselt laienenud. 1990. aastatel keskendus rahvusvaheline valimisvaatlus nõrkade demokraatlike või üleminekujärgus demokraatiale riikide valimistele, ehk endistele Nõukogude Liidu mõjusfääris olnud või Nõukogude okupatsioonist vabanenud riikidele. 21. sajandil on ka pikaajaliste demokraatia viljelemise kogemustega riikides, nagu näiteks Ameerika Ühendriigid, Prantsusmaa, Suurbritannia, Šveits järjest rohkem asunud vaatlejad valimisi jälgima.

Aktiivsed valimiste vaatlejad

Mainekad rahvusvahelised organisatsioonid nagu Ameerika Riikide Organisatsioon (OAS), Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE), Euroopa Liit (EL), Briti Rahvaste Ühendus (Commonwealth), Euroopa Nõukogu (CE) ja Aafrika Liit (AU) on saatnud valimisi jälgima oma delegatsioone. ÜRO valimiste jälgimise teenust enam ei paku, vaid on selle asendanud valimisabiga. Valimiste järelevalves osaleb ka arvukalt valitsusväliseid organisatsioone, näiteks USA ekspresidendi Jimmy Carteri asutatud Carteri keskus.

Euroopa Nõukogu on üks aktiivsemaid valimiste jälgijaid. Alates 1990. aastast on jälgitud üle 50 valimisprotsessi. Teiseks aktiivseks valimiste jälgijaks on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (OSCE). Tema vaatlejate volitused hõlmavad selliseid teemasid nagu relvastuskontroll, inimõiguste edendamine, ajakirjandusvabadus ja eriti õiglased valimised. Selles organisatsioonis, millele pandi alus 1975. aastal Soomes Helsingis toimunud Euroopa julgeoleku ja koostöö konverentsil (CSCE), töötab nüüdisajal ligi 3500 inimest. OSCE abistab oma kohalesaadetavate vaatlejate kaudu riike valimiste ettevalmistamisel, valimiste ajal ja pärast valimisi ning jälgib ka valimiste protsessi õiguspärasust.

Vaata ka

• Vaatleja (õigusteadus)

Viited

1. "Election Observation". ANFREL. Vaadatud 28. augustil 2024.