VHF-sagedusala

VHF-sagedusala (ingl k Very High Frequency, ülikõrgsagedus) ehk meeterlaineala on raadiosagedusala vahemikus 30 MHz kuni 300 MHz.^[1] Nimetus meeterlaineala tuleneb sellest, et lainepikkuste vahemik on 1 meetrist 10 meetrini.

Meeterlainealast kõrgema sagedusega on detsimeeterlaineala (UHF) ja madalama sagedusega dekameeterlaineala (HF, High Frequency, kõrgsagedus), sealhulgas raadioringhäälingu lühilaine ribad.

Kasutamine televisioonis

VHF-sagedusala (meeterlaineala) jaguneb kolmeks ribaks. Analoogtelevisiooni kanalid 1–12 paiknesid ribades I ja III. Sagedusala ülemist osa 230–300 MHz kasutatakse kaabeltelevisioonis (kanalid S11–S20). Digitaaltelevisiooni saateid edastatakse UHF-sagedustel. VHF III alas on DAB-raadio (digiraadio).

Kasutamine raadioringhäälingus

Raadioringhäälingus on meeterlainete kohta kasutusel nimetus ultralühilaine - ULL (saksa k Ultrakurzwelle, UKW; vene k Ультракоро́ткие во́лны, УКВ, ULA). Inglise keeleruumis on samas tähenduses kasutusel lühend FM (sõnadest Frequency Modulation, sagedusmodulatsioon), sest heli edastatakse meeterlainealas sagedusmoduleeritult.

Laineala	Raadiosageduste vahemik	Kasutus
OIRT ultralühilaineala	65,9–74 MHz	Oli kasutusel raadiosaadete edastamiseks Nõukogude Liidus ja mitmetes teistes Ida-Euroopa maades.
Jaapani ultralühilaineala	76–90 MHz	4-meetri ala
ITU-R FM-laineala (VHF riba II)	87,5–108 MHz	Kasutab valdav osa Euroopa ja sh Eesti raadiojaamu (vt. Eesti raadiojaamade loend)

Ajaloost

Esimese sagedusmodulatsiooniga saatja-vastuvõtja ehitas 1933. a USA insener E. H. Armstrong (1890–1954). Esimesed FM-saated lasti eetrisse 1948. a Saksamaal ultralühilainel. 1950. aastatel võeti FM-raadio kasutusele kogu Euroopas ning alustati stereofooniliste saadete (stereosaadete) edastamist.

Sagedusmodulatsiooniga (FM) saadete ajalugu Eestis:

• 1956, 1. mai – esimesed saated ultralühilainel Tallinnast
• 1961, 21. juuli – esimene stereoheliga saade ultralühilainel
• 1991 – Tallinna teletornis alustas tööd esimene saatja sagedusribas 87,5–108 MHz
• 1992, 1. märts – Tallinnas tuli sagedusel 100,7 MHz eetrisse esimene kommertsraadiojaam Kuku

Seejärel kui Eesti Raadio lõpetas 1998. aastal välislevi lühilainel ja kogu levi kesklainel. on Eesti Raadio programmide vastuvõtt võimalik kogu Eestis ainult ultralühilainel (87,5–108 MHz) ja Internetis.^[2]

Vaata ka

• Raadiolained
• UHF-sagedusala
• VHF ringsuunaline raadiomajakas

Viited

1. Jaak Umborg (2017). Raadiotehnika alused. Lk 19.
2. Tallinna Polütehnikum, Telekommunikatsiooni alused, Õpiobjektid, Raadio ajalugu Eestis