From Wikipedia, the free encyclopedia
Eesti pagulaskirjandus oli kirjandus, mis arenes väljaspool okupeeritud Eestit aastail 1944–1990[viide?].
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2007) |
Oma iseloomult on pagulaskirjandus 1940. aastani Eestis loodud ja välja antud kirjanduse jätk[viide?]. Pagulaskirjandus sai alguse Saksa põgenikelaagris[viide?]. Teise maailmasõja lõppedes sai keskuseks Rootsi[viide?]. 1960ndateni oli pagulaskirjandus elujõulisem Eesti NSV kirjandusest[viide?], säilitades sõnavabaduse eelise ka hiljem[viide?].
Aastatel 1944–1990 anti paguluses välja 267 romaani ja 181 luulekogu 75 autorilt[viide?], palju kirjutati ka memuaarkirjandust – 90 autorilt ilmus ligi 155 teost[viide?]. 1950. aastatel hakkas osa pagulaskirjanikest kirjutama teoseid asukohamaa keeles.[viide?]
Tuntuimad pagulaskirjanikud on Gustav Suits, Marie Under, Bernard Kangro, Karl Ristikivi, August Gailit, August Mälk, Artur Adson, Henrik Visnapuu, Ivar Ivask, Ain Kalmus, Helga Nõu, Enn Nõu, Valev Uibopuu, Johannes Aavik, Arno Vihalemm, Kalju Lepik, Ivar Grünthal, Hellar Grabbi, Ilmar Laaban, Arved Viirlaid, Liidia Tuulse, Salme Ekbaum, Gert Helbemäe, Arvo Mägi, Harri Asi, Raimond Kolk ja Albert Kivikas. Enamik neist oli olnud juba 1940. aastal tuntud kirjanikud[viide?], kelle loomingu avaldamine ja isegi omamine oli Eesti NSV-s keelatud[viide?].
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
