Tsütoloogia ehk rakubioloogia ehk rakuteadus ehk rakuõpetus (κύτος, kytos rakk, "logos" õpetus) on bioloogia haru, milles mikroskoobi ja molekulaarbioloogiliste meetodite abil uuritakse rakkude ehitust ja elutegevust, et mõista bioloogilisi protsesse rakutasandil.
Peatähelepanu pööratakse raku kompartmentide, organellide ja teiste tähtsate koostisosade, nagu plasmamembraani, taimerakukesta ja tsütosooli uurimisele. Teised huvivaldkonnad on raku jagunemine, apoptoos, diferentseerumine, rakkudevaheline "kommunikatsioon", raku motiilsus ja rakukontaktid eukarüootidel.
Tsütoloogia on tihedas kontaktis biokeemia, molekulaarbioloogia, füsioloogia, arengubioloogia, botaanika, zooloogia ja immunoloogiaga. Peale selle on tsütoloogia seotud praegu aktuaalse kloonimise teemaga.
Liigitus
Tsütoloogia liigid on järgmised:
- tsütomorfoloogia – rakkude ehitusega seotu uurimine
- tsütofüsioloogia – rakkude talitlusega seotu uurimine
- tsütogeneetika – rakkude pärilikkusega seotu uurimine
- tsütopatoloogia – rakkude talitlusest tekkida võivate anatoomilis-füsioloogiliste seisunditega seotu uurimine ning raviviiside välja töötamine
Tsütopatoloogia
Meditsiiniteaduse kaudu teatakse tsütopatoloogiat kui teadusharu, mis uurib, klassifitseerib ning diagnoosib ja püüab kaasaegseid tehnikaid, meetodeid ning medikamente kasutades kõrvaldada tekitatud ja/või tekkinud rakumuutusi loomadel, lindudel jpt.
Kliiniline tsütopatoloogia
Kliiniline tsütopatoloogia on laborimeditsiini allharu, mis tegeleb valdavalt haiguste diagnoosimisega rakutasandil.
Ajalugu
- 1665: Robert Hooke vermis raku tähistamiseks sõna cella ('kambrike'), olles ühega esimestest mikroskoopidest avastanud ja üles joonistanud rakud pudelikorgi, hiljem sõnajala ja huulheina koes.
- Vahemikus 1674–1700 avastas Antoni van Leeuwenhoek suu- ja soolebakterid, parasiitidest ainuraksed ja tuumaga punased verelibled.
- 19. sajandi alguses vaadeldi rakku taimeelundite elementaarüksusena (Franz Julius Ferdinand Meyen).
- 1838. aastal väitis Matthias Jacob Schleiden, et kõik taimed koosnevad rakkudest. Samal aastal laiendas Theodor Schwann seda väidet loomadele. Ta tegi kindlaks, et rakku peab ümbritsema membraan ning et iga kude koosneb teatud liiki rakkudest.
- 1839 – Theodor Schwann näitas, et loomad ja taimed koosnevad rakkudest.
- 1845. aastal avaldas Karl Theodor Ernst von Siebold raamatu, milles ta esitas kõiki algloomi (protiste) üherakuliste organismidena ning näitas sellega, et rakud võivad elada üksteisest sõltumatult.
- Samal ajal kummutasid Louis Pasteur ja teised teooria, mille kohaselt rakud võivad spontaanselt (isetärkamise teel) tekkida orgaanilisest eluta ainest.
- 1855. aastal kinnitas Rudolf Virchow patoloogia alal Meyeni teooriat, et iga rakk tekib teisest rakust (omnis cellula e cellula).
Vaata ka
- Tsütopatoloogia
- Tsütokinees
Kirjandus
- Toivo Maimets, Sulev Kuuse (koostajad). Rakubioloogia. Tartu, 2018. ISBN 978-9949-77-773-0 (Raamatu saab ka veebis alla laadida https://www.tyk.ee/rakubioloogia)
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
