Transpordi- ja Sideministeerium

Transpordi- ja Sideministeerium oli Eesti ministeerium, kes teostas Eesti Vabariigi Valitsuse transpordi- ja sidepoliitikat.

Transpordi- ja Sideministeerium

Asutatud	1991
Tegevuse lõpetanud	1992
Peakorter	Tallinn
Asukoht	Viru tänav 9, Tallinn
Tegevuspiirkond	Eesti vabariik
Emaorganisatsioon	Eesti Vabariigi Valitsus

Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeerium loodi Eesti Vabariigi Transpordiministeeriumi reorganiseerimise teel 16.04.1991 ^[1]. Eesti Vabariigi Sideministeeriumi likvideerimise ja Eesti Vabariigi Transpordiministeeriumi reorganiseerimisel moodustati 1991. aasta 1. maist Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeerium, mida juhtis transpordi- ja sideminister.

Transpordi- ja Sideministeeriumi põhiülesanne oli veonduse (auto-, moto-, lennu-, raudtee-, vee- ja linna elektertransport), teede, liikluskorralduse ja side (post- ja elekterside) arengu riiklik suunamine ja sellealase järelevalve korraldamine, lähtudes Eesti Vabariigi elanike, majanduse ja riigikaitse vajadustest.

Eesti transpordi- ja sideministrid

 Pikemalt artiklis Eesti transpordi- ja sideminister

Ülesanded

Transpordi- ja Sideministeerium vastavalt temale pandud ülesannetele:

• töötas välja veonduse, teede, liikluskorralduse ja side arengu ning liiklusohutuse tagamise riiklikud programmid ja kavad ning korraldas nende ellurakendamist;
• tagas kõigi transpordiliikide integreerimise vabariigi ühtsesse veonduskompleksi ning side tervikliku korralduse;
• analüüsis seadusandluse rakendamist, töötas välja ja esitab kehtestatud korras läbivaatamiseks seaduseelnõusid ja teiste normatiivaktide projekte, täiustas oma pädevuse piires veondus-, teede-, liiklusvahendite, liikluskorraldus- ja -ohutus- ning sidealaseid normatiivakte, kontrollis nende täitmist ning tagas seaduslikkuse oma tegevusvaldkonnas;
• võttis osa veondus-, teede-, liiklus- ja sidealase statistika korraldamisest ning analüüsis oma tegevusala finants ja majandustegevust;
• korraldas riigiteede ehituse ja korrashoiu finantseerimist ning vajaduse korral veonduse, teede, liikluskorralduse ja -ohutuse ning side valdkonna subsideerimist ja tehtud kulutuste kompenseerimist;
• võttis osa veondus-, teede- ja sidealase maksu- ja hinna (tariifi-)poliitika kujundamisest;
• andis kehtestatud korras riigitellimusi ning kehtestas oma halduses olevatele ettevõtetele ja asutustele riiklikke ülesandeid, korraldas nende tellimuste ja ülesannete täitmiseks vajalike tsentraliseeritult jaotatavate ressursside eraldamist;
• arendas ja koordineeris veondus-, teede-, liikluskorraldus- ja -ohutus- ning sidealaseid koostöö- ja majandussuhteid teiste riikide ning vastavate rahvusvaheliste organisatsioonidega;
• väljastas kehtestatud korras tegevuslitsentse veonduse ja side valdkonnas, kehtestab regulaarveoliinide ning veoteeninduslubade väljaandmise korra;
• korraldas ja koordineeris veondus-, teede-, liikluskorraldus- ja -ohutus- ning sidealaseid teadus-uuringuid, informatsiooni kogumist, töötlemist ja levitamist ning koostas vastavaid andmepanku;
• kehtestas liiklusvahendite juhtide kutsesobivus- ja kvalifikatsiooninõuded ning kvalifikatsiooni andmise korra;
• kehtestas liiklusvahendite arvestuse ja registreerimise ning tehnilise ülevaatuse tegemise korra;
• asutas, reorganiseeris ja likvideeris kehtestatud korras oma halduses olevaid ettevõtteid ja asutusi;
• korraldas kehtestatud korras oma halduses olevate ettevõtete ja asutuste vara rendileandmist ja lahtiriigistamist;
• koordineeris oma tegevusvaldkonnas personali valikut, väljaõpet ja täienduskoolitust, kaasa arvatud välisriikides;
• tagas teiste veondus-, teede-, liikluskorraldus- ja -ohutus- ning sidealaste funktsioonide täitmise, mis on ette nähtud Eesti Vabariigi seadustes ja muudes normatiivaktides^[2].

EV Valitsuse seadusega 20.10.1992 nimetati senine EV Transpordi- ja Sideministeerium ümber EV Teede- ja Sideministeeriumiks.

Viited

1. Seadus Eesti Vabariigi Sideministeeriumi likvideerimise ja Eesti Vabariigi Transpordiministeeriumi reorganiseerimise kohta, RT 1991, 14, 190
2. Eesti Vabariigi Transpordi- ja Sideministeeriumi põhimäärus, RT 1991, 23, 283