Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
From Wikipedia, the free encyclopedia
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on Eesti valitsusasutus, mille eesmärgiks on luua tingimused Eesti majanduse konkurentsivõime kasvuks ning tasakaalustatud ja jätkusuutlikuks arenguks riigi majanduspoliitika väljatöötamise, elluviimise ja tulemuste hindamise kaudu, samuti töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise kavandamine ja elluviimine.[1]
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (Detsember 2022) |
 |
See artikkel on Eesti valitsusasutusest; üldmõiste ning teiste riikide ministeeriumide kohta vaata artiklit Majandusministeerium (üldmõiste) |
 | |
 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hoone Tallinnas Suur-Ameerika 1 | |
| Lühend | MKM |
|---|---|
| Asutatud | 1993 |
| Tüüp | ministeerium |
| Asukoht | Suur-Ameerika 1, Tallinn |
| Majandus- ja tööstusminister | Tiit Riisalo |
| Kantsler | Ahti Kuningas |
| Allorganisatsioonid |
Riigi Infosüsteemi Amet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Tööinspektsioon |
| Eelarve maht | 1,45 miljardit € (2023) |
| Veebileht | Koduleht |
Ministeeriumi juhib majandus- ja tööstusminister, kelleks alates 17. aprillist 2023 on Erkki Keldo.
Ministeeriumi moodustamine
2002. aastal liideti vähenenud valitsemisalaga Majandusministeerium Teede- ja Sideministeeriumiga, uueks nimeks sai Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Vabariigi Valitsuse 23. oktoobri 2002 määrusega nr 323 "Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi põhimäärus" pandi ministeeriumile uued ülesanded riigi majanduse arendamiseks.
Taasiseseisvumise järel on Eesti Vabariigi majandusministriteks, majandus- ja kommunikatsiooniministriteks, majandus- ja taristuministriteks, väliskaubandus- ja ettevõtlusministriteks, majandus- ja infotehnoloogiaministriteks ning Majandus- ja tööstusministriteks olnud Toomas Sildmäe, Toivo Jürgenson, Andres Lipstok, Mart Opmann, Jaak Leimann, Mihkel Pärnoja, Henrik Hololei, Liina Tõnisson, Meelis Atonen, Andrus Ansip, Edgar Savisaar, Juhan Parts, Urve Palo, Anne Sulling, Kristen Michal, Liisa Oviir, Kadri Simson, Rene Tammist, Taavi Aas, Marti Kuusik, Kert Kingo, Kaimar Karu, Raul Siem, Andres Sutt, Riina Sikkut, Kristjan Järvan ja Tiit Riisalo.
Valitsemisala
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas on:
- riigi majandus- ja ettevõtlus-, digiühiskonna, tööhõive ja tööturu poliitika kavandamine ja elluviimine;
- ettevõtete teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamine ja korraldamine;
- reaalajamajanduse, tööstuse, kosmose ja turismi valdkonna arendamine;
- ekspordi arendamine ja investeeringute kaasamise toetamine, sealhulgas välisinvesteeringute usaldusväärsuse tagamine;
- metroloogia, standardiseerimise, sertifitseerimise, akrediteerimise, tegevuslubade, registrite, tarbijakaitse, toote- ja tööstusohutuse, kaubanduse ja kaubanduse kaitsemeetmete korraldamine, riigi tegevusvaru haldamine, ohutusjuurdluse korraldamine;
- digiarengu ja küberturvalisuse üleriigiline korraldamine ja järelevalve, ettevõtetele ja kodanikele osutatavate piiriüleste avalike teenuste arendamise ja nendest teavitamise koordineerimine, riigi infosüsteemide arendamise koordineerimine, telekommunikatsiooni korraldamine, meediateenuste riiklik järelevalve;
- töösuhete ja töökeskkonna korraldamine ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise poliitika kavandamine ja elluviimine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine.[1]
Struktuur
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi osakonnad:[1]
- Digiriigi arengu osakond
- Eelarveosakond
- Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond
- Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakond
- Majandusarengu osakond
- Personaliosakond
- Riikliku küberturvalisuse osakond
- Sideosakond
- Siseauditi osakond
- Strateegiaosakond
- Tööhõive osakond
- Töösuhete ja töökeskkonna osakond
- Võrdsuspoliitika osakond
- Õigusosakond
- Ohutusjuurdluse Keskus
Haldusala asutused
- Ametid
- Riigiasutused
- Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (Riigi IKT Keskus)
- MTÜ-d
- MTÜ Eesti Standardi- ja Akrediteerimiskeskus
- MTÜ Nordic Institute for Interoperability Solutions
- Sihtasutused
- Eesti Interneti Sihtasutus
- Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus
- Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus
- Sihtasutus Tallinna Teaduspark TEHNOPOL
- Sihtasutus Tartu Teaduspark
- Riigi osalusega äriühingud
- AS Eesti Varude Keskus
- AS KredEx Krediidikindlustus
- AS Metrosert
- AS Teede Tehnokeskus
Ajalugu 1918–1940
| Asutatud | 1929, 1993 |
|---|---|
| Tegevuse lõpetanud | 1940, 2002 |
| Eesmärk | Riigi rahandus- ja krediidiasjanduse, samuti riigimajapidamise korraldamine ja üldjuhtimine, kaubanduse, tööstuse, kindlustusasjanduse ja laevanduse korraldamine ning järelevalve |
| Asukoht | Kohtu tänav 8, Tallinn |
| Allorganisatsioonid |
|
Eesti Ajutine Valitsus asus 1918. aasta novembris kujundama riigiaparaati. Eesti Vabariigi algusaastatel juhtisid riigi majandust mitu ministeeriumi, kuigi täitsid sarnaseid funktsioone. 1918. aastal loodi Kaubandus- ja Tööstusministeerium, Põllutööministeerium, Toitlustusministeerium ning Teedeministeerium.
1918–1919 tegutsesid Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning Teedeministeerium, 1922–1923 Rahaministeerium ning Kaubandus- ja Tööstusministeerium ning 1923–1929 Kaubandus- ja Tööstusministeerium.
Majandusministeerium
19. märtsil 1929 Riigikogus vastu võetud Vabariigi Valitsuse ja ministeeriumide korraldamise seadus täpsustas ministeeriumide ülesandeid. Endiste Kaubandus- ja Tööstusministeeriumi ning Rahaministeeriumi liitmisel loodi Majandusministeerium.
Esimeseks majandusministriks sai Johannes Friedrich Zimmermann. 1929. aasta juulist kuni 1931. aasta veebruarini oli Zimmermann Otto Strandmani teise valitsuse ja 1932. aasta novembrini Kaarel Eenpalu esimese valitsuse majandusminister.
Majandusministeerium koosnes järgmistest struktuursetest osadest: Kantselei, Tööstusosakond, Kaubandusosakond, Mäeosakond ja Riigikassa (Eelarve ja Laenude Ametiks ning Riigi Keskarvepidamine). 1930. aastal ühendati kaubandus-, tööstus- ja mäeosakonnad Kaubandus-Tööstusosakonnaks (mille allüksusteks olid Kaubandusamet, Tööstus- ja Mäeamet ning Patendiamet), Riigikassa nimetati MM Rahandusosakonnaks (allüksuseks oli Eelarve ja Laenude Amet). 1931. aastal asutati Rahandusosakonna Eelarve ja Laenude Ameti asemele Eelarve Büroo, Laenude Büroo ja Riigi Keskarvepidamise Büroo. 1933. aastal jaotati Kaubandus-Tööstusosakond Kaubandusosakonnaks ja Tööstusosakonnaks. Tööstusosakonna allüksusteks olid nüüd Tööstusamet, Mäeamet ja Patendiamet.
1938. aastal nimetati Valitsemise korraldamise seadusega Kantselei Üldosakonnaks, Maksude Valitsus nimetati Majandusministeeriumi Maksude Talituseks[2]. MM Maksude Valitsuse loomiseks liideti juba 1930. aasta jaanuaris-veebruaris seni iseseisvad kesksed maksuasutused üheks MM Maksude Valitsuseks. Senistest maksujaoskondadest ning aktsiisiinspektsioonidest ja -jaoskondadest moodustati 12 maksuametit. Maksude Valitsusse kuulus ka toll, kuid Tolliametite arv ja piirkonnad ning piiritusemonopol koos riigi viinatehaste ja piirituseladudega jäid muutmata. Majandusministeeriumi koosseisus olid 1938. aastal[3]:
- Üldosakond.
- Kaubandusosakond. Kaubandusosakonna ülesandeks oli: kaubanduse korraldamine; kaalude, mõõtude, vihtide ja kallismetallide proovimine ja tembeldamine[4].Kaubandusosakonna koosseisus loodi 1940. aastast Sisekaubanduse Büroo, Väliskaubanduse Büroo ja Hindade Büroo.
- Maksude Talitus. Maksude Talituse ülesandeks oli: otsemaksudega ja lõivudega maksustamise ning aktsiisi- ja tollimaksustamise teostamine ning Maksude Talituse korraldusse antud muude maksude ja tasurahade sissenõudmise korraldamine ja järelevalve; monopolide valitsemine[5].
- Rahandusosakond. Rahandusosakonna ülesandeks oli: riigieelarve-eelnõu koostamine; riigieelarve täitmise korraldamine; riigilaenude asjaajamine; riigivarade arvestamine; riigi kulude ja tulude arvepidamine[6].
- Tööstusosakond. Tööstusosakonna ülesandeks oli: tööstuse korraldamine ja järelevalve; mineraalvarade uurimise ja kasutamise korraldamine ning järelevalve; leiutiste ja kaubamärkide kaitse[7]. 1940. aastast olid MM Tööstusosakonna allüksusteks Tööstus-Kaubanduse Büroo, Mäeamet, Patendiamet, Tehniline Büroo ja Tööstusvarustuse Büroo. 1940. aasta kevadel loodi veel Sõjaohukindlustuse Komitee.
Majandusministeeriumi juures asusid: Krediidi- ja Kindlustusasutiste Inspektuur, Maksupeakomitee, Tollipeakomitee, Jõukomitee, Loodusvarade Instituut, Geoloogiline Komitee ja Patendi Peakomitee.
Majandusministeeriumi kaudu allusid Vabariigi Valitsusele järgmised riigi ettevõtted: Pikalaenu Pank, Eesti Maapank, Riigi Trükikoda, Riigi Põlevkivitööstus, Riigi Turbatööstus, Kopli Kinnisvaravalitsus.
4. juuli 1940. aasta Valitsemise korraldamise seaduse muutmise seadusega[8] sedastati, et Majandusministeerium koosnes: Kaubandusosakonnast; Maksude Talitusest; 3) Rahandusosakonnast; Riigiettevõtete Osakonnast; Tööstusosakonnast; Üldosakonnast. Majandusministeeriumi juures asusid: Krediit- ja Kindlustusasutiste Inspektuur, Kaubanduskomitee, Maksupeakomitee, Tollipeakomitee, Eesti Rahvuslik Jõukomitee, Loodusvarade Instituut, Geoloogiline Komitee, Patendi Peakomitee ja Sõjaohukindlustuse Komitee. Riigiettevõtete Osakonna ülesandeks oli: Riigiettevõtete ja riigi kapitali osavõtul tegutsevate ettevõtete tegevuse korraldamine ja järelevalve, välja arvatud ettevõtted, mis sellekohaste eeskirjade alusel kuuluvad teiste riigiasutiste juurde või nende korraldamisele ning järelevalvele[9]. Peale selle asus Majandusministeeriumi juures osakonna õigustega ja ülesannetega Hindade Inspektuur. Hindade Inspektuuri ülesandeks oli: toor- ja tarbeainete müügihindade kontroll ja järelevalve ning kaubanduslikkude ja tööstuslikkude ettevõtete revideerimine ühenduses saaduste ja toodete müügihindade korraldamisega[10].
Majandusministeerium tegutses 1940. aasta 25. augustini, kui Riigivolikogu poolt Eesti NSV konstitutsiooni vastu võtmisega moodustati Eesti NSV ja rahvakomissariaadid ja majandusministeerium likvideeriti. Ministeeriumi senised ülesanded jaotati mitme rahvakomissariaadi vahel.
Majandusministeerium
ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi 21.12.1989 seaduse alusel likvideeriti ENSV Riiklik Plaanikomitee ja selle baasil moodustati Eesti NSV[11]. Majandusministeerium. 21. juunil 1990 kinnitati Vabariigi Valitsuse määrusega Eesti Vabariigi Majandusministeerium põhimäärus. MM oli riigivalitsemise keskorgan, kes teostas Eesti Vabariigi Valitsuse majanduspoliitikat. Majandusministeeriumi põhiülesanded on majandusreformi, majanduspoliitika ja majanduse arengu kavandamine ja ellurakendamise suunamine ning majanduse riikliku reguleerimise korraldamine ja koordineerimine[12]. Majandusministeeriumi juhtis Eesti Vabariigi majandusminister, 1990–1992 oli majandusminister Jaak Leimann.
1990. aastal moodustati Eesti Arvutustehnika ja Informaatika Teadus-Tootmiskoondise baasil moodustati Majandusministeeriumi Infokeskus, kes tegutses kui Eesti Vabariigi õigusaktide registri pidaja[13]. 1. septembril 1991 moodustati EV Majandusministeeriumi Infokeskuse baasil riigiettevõte Riigiarvutuskeskus. Vabariigi Valitsuse määruse nr 356, 29.12.1992 kohaselt reorganiseeriti Majandusministeerium ja Rahandusministeerium 4. jaanuarist 1993 Rahandusministeeriumiks[14].
Taasiseseisvunud Eesti valitsusreformi käigus 1993. aasta veebruaris loodi Tööstus- ja Energeetikaministeeriumi, Ehitusministeeriumi ja Kaubandusministeeriumi liitmise teel Majandusministeerium.
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
