From Wikipedia, the free encyclopedia
Tallinna–Viljandi rongiliin on rongiliin Eestis.
Tallinna–Viljandi rongiliin | ||||
---|---|---|---|---|
Üldist | ||||
Seis | Kasutusel | |||
Asukoht |
Eesti (Harjumaa, Raplamaa, Järvamaa ja Viljandimaa) | |||
Alg- ja lõpp-punkt |
Tallinn Viljandi | |||
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv | 25 | |||
Rööpapaaride arv | 1 | |||
Opereerimine | ||||
Avati | 1901 kitsarööpmeline (750 mm), 1973 laiarööpmeline (1520 mm) | |||
Omanik | Edelaraudtee Infrastruktuuri AS | |||
Operaator(id) | Elron | |||
Depoo(d) | Pääsküla depoo | |||
Tehniline | ||||
Liini pikkus | 150,6 km | |||
Rööpmelaius | 1520 mm (laiarööpmeline) | |||
Elektrifitseeritud | Ei | |||
Kiirus | Kuni 120 km/h | |||
|
Lellelt hargneb raudteeharu Pärnu suunas (vt Lelle–Pärnu raudteelõik).
Türi–Viljandi raudteelõik kapitaalremonditi 2011. aastal, misjärel oli võimalik rongidel sõita sel lõigul kiirusega 120 km/h. Türi–Viljandi lõik taasavati pidulikult 30. detsembril 2011 ja regulaarne reisiliiklus taastus seal 1. jaanuarist 2012. Raudtee remont lühendas Tallinna–Viljandi reisirongide sõiduaega 15 minuti võrra. 2021. aastal kapitaalremonditi Lelle–Türi lõik[1].
Tallinna–Viljandi rongiliinil sõidavad vaid Elroni reisirongid. Käigus on nii Tallinna–Viljandi kiirrongid kui ka kaks tavarongi.
Raudteepeatused Tallinna–Viljandi rongiliinil (kiirliin):
Kitsarööpmeline Tallinna–Viljandi raudtee rajati aastal 1901. Sellele eelnes Valga–Ruhja–Pärnu raudtee Mõisaküla–Viljandi haruteega, mis avati liikluseks 1897. aastal. Tallinna–Viljandi raudtee avati liikluseks 1901. aastal.
Raudteepeatused Tallinna–Viljandi kitsarööpmelisel raudteel, Eesti Vabariigis:
Kuni Lelle–Pärnu otsetee (Lelle–Papiniidu raudtee) valmimiseni 16. veebruaril 1928 oli Tallinna–Viljandi rongiliin osaks Tallinna sadama – Viljandi – Mõisaküla – Pärnu rongiliinist (vt Pärnu–Mõisaküla–Viljandi raudtee) ja Tallinna sadama – Viljandi – Ruhja – Riia rongiliinist. Neid liine kasutati ka II maailmasõja ajal.[2]
Aastatel 1971–1973 asendati Tallinna–Viljandi kitsarööpmeline raudtee laiarööpmelise raudteega.
Kuni 1902. aastani töötas liin kahjumiga. Tänu rongiliiniga kaasnenud tööstuse arengule Viljandis oli liin kasumis kuni I maailmasõjani. Raudtee klientideks olid 1903. aastast tegutsenud E. Pohli tuletikuvabrik, 1905. aastast tegutsenud U. Pohrti masinavabrik ja 1912. aastal asutatud Viljandi linavabrik.[3]
Eesti Vabariigi ajal kasutasid raudteed paljud Viljandimaa tööstusettevõtted, sealhulgas 1928. aastal avatud Võhma Eksporttapamaja jt.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.