Tallinna Vastastikune Krediitühisus, alates 1920. aastast Tallinna Krediitpank, oli aastatel 1906–1940 (1944) tegutsenud krediidiasutus.
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. (November 2023) |
| Tallinna Vastastikune Krediitühisus | |
|---|---|
| Asutatud | 1906 |
| Tegevus lõpetatud | 1920 |
| Peakorter |
Viru tänav 12[1], Tallinn Suur-Karja tänav 3[2], Tallinn Suur-Karja tänav 23[3], Tallinn Suur-Karja tänav 20, Tallinn |
| Valdkonnad | pangandus |
| Töötajaid |
direktor Arthur Uibopuu (1907–1930) Peeter Kurvits (1932–1933) nõukogu esimees dr Friedrich Akel |
Ühisuse nime kirjutati ka kujul "Tallinna Wastastikune Kredit-Ühisus".
Tallinna Wastastikuse Kredit-Ühisuse (vene keeles Ревельское общество взаимного кредита) Põhjuskiri (Устав Ревельскаго общества взаимнаго кредита) kinnitati Venemaa keisririigi rahandusministri Vladimir Kokovtsovi poolt 7. juunil 1906.[4]. Kredit-Ühisuse asutajateks olid tolleaegseid eesti rahvusest seltskonnategelastest majaomanikud ja ärimehed. Tallinna Vastastikune Krediitühisus pakkus suurt toetust Eesti äriringkondadele, kellel tol ajal peaaegu igasugune panga krediidi võimalus puudus[5]. Tallinna Eesti Vastastikune Krediitühisus tegutses algselt Suur-Karja tänav 3 hoones.
1911. aasta märtsis alanud Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse pangahoone[6] ehitustöid juhtis insener Karl Ipsberg. Hoone valmis 1912. aasta hilissügisel, pidulik avamine toimus 26. jaanuaril 1913. Suur-Karja tänava pool, II korrusel praegustes Kultuuriministeeriumi ruumides, paiknesid pangaruumid[7]. Mansardkatusega viiekorruseline hoone paikneb Pärnu maantee, Väike-Karja ja Suur-Karja tänava vahelisel krundil peafassaadiga Pärnu maantee poole.
Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisus kindlustas Estonia teatrihoone ehituse (1912-1913) finantseerimise.
Suurimaks eesti pangaks kujunenult oli Tallinna Krediit Ühisus ka keskasutuseks teistele eesti rahaasutustele. Eesti Vabariigi loomisel realiseeriti Krediit Pangas esimene laen Vabariigi Valitsusele. Samuti võttis Krediit Pank osa esimese Eesti välislaenu garanteerimisest Soomele.
Tallinna Wastastikune Krediit-Ühisus, keda omal ajal rahvasuus lühidalt Eesti Pangaks kutsuti, nimetati 1919/1920 aastavahetusel aktsiapangaks ümber. Et uus Eesti riigipank Soome ja Saksa riigipankade eeskujul omale Eesti Pank nimetuse omandas, siis tuli uuesti ümbermuudetud aktsiapangal kavatsetud Eesti panga nimest loobuda ja võtta nimeks „Tallinna Krediit Pank"[5]
| Tallinna Krediitpank (AS Tallinna Krediit-Pank) | |
|---|---|
| Asutatud | 1920 |
| Tegevus lõpetatud | 1940 |
| Peakorter |
Suur-Karja tänav 20[8], Tallinn |
| Valdkonnad | pangandus |
| Käive | 26 000 000 000 Eesti senti (1928) |
| Töötajaid |
direktor Arthur Uibopuu (1907–1930) direktor Peeter Kurvits (1933–) Juhatuse liikmed: Georg Westel - juhatuse esimees, Viktor Kargaja ja Eduard Aule (1932[3]) 80 ametnikku |
Aktsiaseltsi Krediit Pank[9] põhikiri kinnitati Tallinn-Haapsalu Rahukogus 4. novembril 1919. Panga asutasid Tallinna Vastastikuse Krediit-Ühisuse juhatuse ja nõukogu liikmed. Põhikapitaliks määrati 5 miljonit marka.
Panka juhtisid kolmeliikmeline juhatus ja üheksaliikmeline nõukogu. Krediitpanga esimees ja ühtlasi Riigi Majandusnõukogu asepresident oli Peeter Kurvits. Tallinna Krediitpanga juhatusse valiti endised Tallinna Wastastikuse Krediit-Ühisuse juhatuse liikmed: A. Uibopuu, Jaan Linnamägi ja Viktor Kargaja. Panga nõukogusse valiti kõik endised krediit-ühisuse nõukogu liikmed: Friedrich Akel, Aleksander Dreverk, Nikolai Kann, W. Kesker, W. Kellep, J. Lilienkampf, Eduard Rosenvald, Johan Sihver ja insener Karl Ipsberg.
1927. aastal ühines Tallinna Krediitpank Põhja Pangaga[10] Uus pank, mis a.-s- Tallinna Krediit Panga nime all edasi töötas, oli kõige suurema põhikapitaliga pank. Ta bilanss ulatus üle 1600 miljoni marga ja uuel pangal on 11 osakonda. Põhja Panga ülevõtmisel 1927. aastal saadi juurde 8 osakonda. 1928. aastal kolis pank endistesse Põhja Panga ruumidesse Suur-Karja 20[11] Suur-Karja 20 teisel korral asusid ka juhatuse ruumid, raamatupidamise-, kontokorrent- ja diskontojaoskonnad ning peale selle klientide vastuvõtmistoad. Esimesel korral olid kodumaa inkasso- ja transfertide-jaoskond, aktsiate- ja dividendijaoskond ning Hüpoteekpanga esindaja. Alumisel korral asusid vähemad ruumid ka panga haruettevõtetele. Panga kolmandal korrusel asusid ametnikkude eluruumid.
1931. aastal oli AS Krediitpangal[12] 14 osakonda: Abjas, Antslas, Haapsalus, Hiiu-Keinas, Jõhvis, Narvas, Nõmmel, Petseris, Pärnus, Tapal, Tartus, Türil, Viljandis ja Võrus.
Aktsiaselts Krediit Pank natsionaliseeriti 1940. aastal, töötas vana nime all veel Saksa okupatsiooni perioodil 1941–1944.
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
