Tallinna Tehnikakõrgkool
From Wikipedia, the free encyclopedia
Tallinna Tehnikakõrgkool (lühend TTK) on riiklik rakenduskõrgkool Tallinnas ja Mõdrikul. See on Eesti suurim tehnikavaldkonna rakenduskõrgkool.
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Jaanuar 2024) |
Tehnikakõrgkoolis on 6 instituuti ja 19 õppekava. Õppetöö toimub kõrghariduse õppekavadel alates 1992. aastast.
2020. aasta seisuga õpib kõrgkoolis umbes 3200 üliõpilast.
Ajalugu
Ühiskondliku elu arenedes Tallinas hakkas 1900 -el aastatel tekkima vajadus keskastme tehnilise haridusega töötajate järele.
9. aprillil 1912 otsustas Tallinna Linnavalitsus Linnavolikogu loal taotleda Kaubandus- ja Tööstusministeeriumilt keskastme tehnilise kallakuga kooli avamist. 1914 aasta septembris andis Kaubandus- ja Tööstusministeerium kooli kommertsharu avamiseks loa kolme klassikomplektiga (ettevalmistus-, esimene ja teine klass).
Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool
Peale põhikirja, hoolekogu ja direktori kinnitamist Kaubandus- ja Tööstusministeeriumis tegi Linnavalitsus 9. novembril 1914 aastal otsuse avada Tallinna Linna Poeglaste Kommertskool. Kool paigutati järgmiseks 1915/1916 õppeaastaks Kevade tänava Jakob Westholmi erakooli ruumidesse[2]. Kooli direktoriks kinnitati Nikolai Kann. Õpetajate nõukogu otsustas kooli aastapäevaks määrata Linnavalitsuse asutamisotsuse vastuvõtmise kuupäeva 9. november 1915.
Aastatel 1916-1918 juhtis kooli Jüri Annusson (Hilisem Riigikogu liige ja haridusminister). Kolmandal aastal kolis kool Kloostri tänaval asuva poisslaste keskkooli juurde üüriliseks. 1918. aastal sai kommertskool omaette ruumid Harju tänava majja nr 48. Saksa okupatsiooni ajal 19. juulil 1918 määras Tallinna linnavalitsus kooli direktoriks Ernst von Pezoldi ja nimetas kommertskooli ümber saksa õppekeelega linna reaalkooliks (Stadtische Realschule[3]). Kool töötas selle nime all 7. novembrini 1918. Saksa sõjaväe lahkumise järel Tallinnast alustas kool 14. novembril 1918 uuesti Tallinna Linna Poeglaste Kommertskoolina senise õpetaja Voldemar Raami juhtimisel.
Voldemar Raam määrati 11. juunil 1919 Rakvere Õpetajate Seminari asutajadirektoriks ning tema palvel jäi Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli juhatama kooli õpetaja Nikolai Neuhaus (eestistatult Enn Nurmiste). Haridusministeerium kinnitas Nikolai Neuhausi lastevanemate ettepanekul ja linnavalitsuse toetusega augustis 1919. aastal kooli direktoriks kuni 1945 aastani.
Tallinna Linna II Reaalkool
Oktoobris 1919 nimetas Linnavalitsus Tallinna Linna Poeglaste Kommertskooli Tallinna Linna II Reaalkooliks[4].
20. juunil 1923 kinnitas Tallinna Linnavolikogu Tallinna Linna avalike keskkoolide võrgukava, kuhu hakkas kuuluma ka Tallinna II reaalkool muudetud nimega Tallinna Linna Ühistehnika gümnaasium[5].
Tallinna/Riigi Ühistehnikagümnaasium
Tallinna linn tegi kulude vähendamise eesmärgil Haridusministeeriumile ettepaneku võtta Tallinna Linna Ühistehnikagümnaasium riigi valitsemise alla. Vabariigi valitsuse otsusega nimetati Tallinna Ühistehnikagümnaasium Riigi Ühistehnikagümnaasiumiks Tallinnas[6] Direktoriks kinnitati Enn Nurmiste. EV Hariusministeerium määras Riigi Ühistehnikagümnaasiumi ajalooliseks alguseks Tallinna Poeglaste Kommertskooli alguse 9. november 1915[7].
Tallinna Tehnikum
1928. aasta Tallinna Tehnikumi seaduse[8] ja Vabariigi Valitsuse 1929. aasta Tallinna Tehnikumi elluviimise määruse [9] järgi kujundati Riigi Ühistehnikagümnaasiumist 1929. aastal Tallinna Tehnikum, aadressiks Imanta tänav 6[10]. Ette nähti koolitada inseneriabilisi, tehnikuid ja maamõõtjaid, kes võisid iseseisvalt juhatada ja toimetada töid, mille ulatuse määrasid kutseõiguse seadused. Kuna 1920 aasta põhikirja alusel oli loodud veel teine Tallinna Tehnikum inseneride ettevalmistamiseks, millest arenes hiljem välja Tallinna Tehnikaülikool, siis selguse mõttes hakati insenere ettevalmistavat Tallinna Tehnikumi nimetatama "kõrgemaks tehnikumiks". 1931. aastal kolis keskastme Tallinna Tehnikum endisesse Vene-Balti laevaehitustehase peahoonesse (Kopli 101). 1932. aasta suvest kuni 1936. aasta suveni oli mõlemal Tallinna Tehnikumil üks direktor Enn Nurmiste. Haridusministeerium seadis talle ülesandeks arendada edasi keskastme tehnikumi ja viia lõpuni kõrgema Tallinna Tehnikumi sulgemine. 1935. aastal tähistas keskastme Tallinna Tehnikum 20. aastapäeva.
1940. aasta suvel Eesti okupeeriti ja inkorporeeriti NSV Liidu koosseisu. Koolidesse viidi sisse ideoloogilised õppeained, kuid sõja tõttu suurte ümberkorraldusteni ei jõutud. Saksa okupatsiooni ajal (august 1941 – september 1944) viidi tehnikumid omavalitsuste alluvusse ja jätkasid tööd sõjaajast tingitud ümberkorraldustega. Keskastme Tallinna Tehnikumis jätkus erialaainete õpetamine Eesti Vabariigi aegsete õppekavadega. Kuna tehnikaeriala spetsialistide vajadus suurenes oluliselt avati 1940 aastal Tallinna Õhtutehnikum õhtuse õppevormiga kolmel erialal: ehitustehnika, elektrotehnika ja masinaehituse õppekavadega[11]. Direktoriks määrati Johannes Kiivet.
Tallinna I Tööstustehnikum
1944. aasta septembris nimetati keskastme Tallinna Tehnikum Eesti NSV Hariduse ja Rahvakomissariaadi (ENSV RK) alluvusse. Kogu haridussüsteemi üleviimisel NSV Liidu haridussüsteemile nimetati keskastme Tallinna Tehnikum Tallinna I Tööstustehnikumiks[12]. Direktoriks määrati Enn Nurmiste. Samal, 1944 aastal keskastme Tallinna Tehnikumi muutmisel Tallinna I Tööstustehnikumiks muudeti ka Tallinna Õhtutehnikum Tallinna II Tööstustehnikumiks. Direktoriks määrati Johannes Kiivet.
Tallinna Industriaaltehnikum/Elektromehaanikatehnikum
1945 aastal lõppes kahe kooli: Tallinna Tehnikakõrgkooli ja Tallinna Polütehnikumi ühine arengutee Tallinna Poeglaste Kommertskoolist kuni Tallinna I Tööstustehnikumini[13]. 1945. aasta alguses esitas ENSV RK valitsusele ettepaneku, korraldada ümber tehnikumide koolivõrk vastavalt NSV Liidu plaanile. Plaan kiideti heaks ja kinnitati NSV Liidu Rahvakomissariaadi Nõukogu juures asuva Kõrgemate Koolide Komitee poolt. Igale tehnikumile kinnitati ühtlasi NSV Liidu standardeid järgiv põhikiri, milles tehnikumi nimi, struktuur ja erialad olid kooskõlas NSV Liidus kasutatavatega[14]. Tallinna I Tööstustehnikum jagunes kaheks tehnikumiks vastavalt ehitusvaldkonna õppekavadele Tallinna Industriaaltehnikumiks ja elektromehhaanika ja masinaehituse valdkonna õppekavadele Tallinna Elektromehaanikatehnikumiks. 1945./1946. õppeaastat alustasid mõlemad tehnikumid nagu ka teised ENSV RK tehnikumid uue nime, struktuuri, NSV Liidu erialade, õppekavade ja -plaanidega[15]. Tallinna Õhtutehnikumi tegevus lõpetati ning ehituse valdkonna õppekavad, õpilased ja õppejõud viidi üle Tallinna Industriaaltehnikumi õhtusesse õppevormi ning elektrotehnika ja masinaehituse õppekavad, õpilased ja õppejõud Tallinna Elektromehhaanikatehnikumi õhtusesse õppevormi, kes tegutsesid hoones Pärnu maantee 57.
Tallinna Industriaaltehnikumis jaotati ehitustehnika valdkond kitsamateks erialadeks ning avati päevases õppevormis ehituse osakond[16]: tööstus- ja tsiviilehituse, elumajade ehituse ja ekspluatatsiooni, arhitektuuri, autoteede ja sildade ehitus ja ekspluatatsiooni ning tehnoloogia valdkonna mäekeemia osakond: põlevkivi leiukohtade töötlemise, põlevkivi ümbertöötlemise tehnoloogia, tselluloosi ja paberi tehnoloogia ning värvide ja lakkide tehnoloogia õppekavadega. Õhtusesse õppevormi viidi üle Tallinna Õhtutehnikumist tööstus- ja tsiviilehituse õppekava, õpilased ja õppejõud[17]. Direktor Johannes Kiivet kuni 1946 aastani. Tallinna Industriaaltehnikumi nimi püsis 1948 aastani ning seejärel muudeti Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikumiks (TAET) seoses arhitektuuri eriala tehnikute koolitamise vajadusega kuni aastani 1954. TAET nimetati 1954 aastal ümber Tallinna Ehitustehnikumiks (TET) ning paiknes Luise tänav 1 ruumides. 1946 aastast kuni 1950 aastani oli direktoriks Emma Jõgi, 1950 aastal määrati direktoriks Bernhard Liiv.
Tallinna Elektromehhaanikatehnikumi avamiseks toodi Tallinna I Tööstustehnikumist üle päevasesse õppevormi elektrotehnika valdkonna kitsamad õppekavad, õpilased ja õppejõud ning õhtusesse õppevormi Tallinna Õhtutehnikumist elektromehhaanika ja masinaehituse õppekavad, õpilased ja õppejõud[18][19]. Tallinna Elektromehaanika Tehnikumis olid päevase osakonna erialad: a) Metallide töötlemine lõikamisega; b) Elektrijaamade soojustehnika; c) Tugevvoolu tehnika; d) Nõrkvoolu tehnika; e) Autode remont ja ekspluatatsioon; f) Täpsete riistade tootmine; g) Metallitööstuste planeerimine ja tehniline normimine. Õhtuse osakonna erialad olid: a) Metallide töötlemine lõikamisega; b) Tugevvoolu tehnika[20].
Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum
1961. aastal toodi TET üle Pärnu maantee 62 endise Tallinna Mäetehnikumi hoonesse ning nimetatakse ümber Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumiks (TEMT) seoses masinaehituse ja autode tehnilise hoolduse ja ekspluatatsiooni erialade üle toomisega Tallinna Polütehnikumist. Direktorina jätkas ENSV teeneline õpetaja Bernhard Liiv kuni aastani 1965. TEMT kandis oma nime kuni aastani 1992. Direktoriteks olid ENSV teenelised õpetajad Osvald Kukk (1965–1983) ja Arvi Altmäe (1983–1992).
Tallinna Kõrgem Tehnikakool
1992. aastal sai TEMT-ist rakenduskõrgkool. Eesti Vabariigi Valitsus nõustus Eesti Vabariigi Haridusministeeriumi ettepanekuga TEMT-i reorganiseerimise kohta Tallinna Kõrgemaks Tehnikakooliks[21]. Kehtestati, et Tallinna Kõrgem Tehnikakool (TKTK) on rakenduslik kõrgkool, mis valmistab ette kõrgharidusega ehitus- ja mehaanikainsenere ning korraldab nende täienduskoolitust ja ümberõpet. Kehtestati, et TKTK rektori nimetab ametisse ja vabastab ametist Eesti Vabariigi haridusminister. Kohustati Eesti Vabariigi Haridusministeeriumit esitama 1. oktoobriks 1992. aastaks Vabariigi Valitsusele kinnitamiseks TKTK põhikiri. TKTK esimeseks rektoriks määrati Arvi Altmäe.
Kõrgkooli rektoriks oli aastatel 1992–2010 Arvi Altmäe ning aastast 2010 on rektoriks Enno Lend. 1999 aastal nimetati TKTK nimetada Tallinna Tehnikakõrgkooliks (TTK)[22]. 2006. aastal avati Tallinna Tehnikakõrgkoolis Tallinna Kergetööstustehnikumi erialade baasil rõiva- ja tekstiiliteaduskond[23]. Hiljem kujundati teaduskonnad instituutideks ja 2020. aastal liideti rõiva ja tekstiili instituut ringmajanduse ja tehnoloogia instituudiga. 2019. aastal liideti Tallinna Tehnikakõrgkooliga Lääne-Viru Rakenduskõrgkool[24], millest sai Tallinna Tehnikakõrgkooli instituut.
Kooli nimed
- 1915 - 1919 Tallinna Poeglaste Kommertskool
- 1919- 1923 Tallinna Linna II Reaalkool
- 1923 - 1929 Riigi Tehnikagümnaasium
- 1929 - 1944 Tallinna Tehnikum
- 1944–1945 Tallinna I Tööstustehnikum
- 1945–1948 Tallinna Industriaaltehnikum
- 1948–1955 Tallinna Arhitektuuri- ja Ehitustehnikum
- 1955–1961 Tallinna Ehitustehnikum
- 1961–1992 Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikum
- 1992[25]–1999 Tallinna Kõrgem Tehnikakool
- 1999– Tallinna Tehnikakõrgkool
Instituudid
Koolis on kuus instituuti:[26]
- arhitektuuriinstituut
- ehitusinstituut
- logistikainstituut
- tehnoloogia ja ringmajanduse instituut
- tehnikainstituut
- teenusmajanduse instituut (Mõdriku õppekeskuses)
Varem oli koolil viis teaduskonda, mis olid arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond, ehitusteaduskond, mehaanikateaduskond, rõiva- ja tekstiiliteaduskond ning transporditeaduskond.[viide?]
Rakenduskõrgharidust antakse 19 õppekaval: rakendusarhitektuur; hoonete ehitus; teedeehitus; rakendusgeodeesia; kinnisvara korrashoid; transport ja logistika; transpordi- ja liikluskorraldus; ostu- ja hankekorraldus; keskkonnatehnoloogia ja -juhtimine; tootmine ja tootmiskorraldus; moetööstus; autotehnika; elektritehnika; masinaehitus; robotitehnika; ärijuhtimine; majandusarvestus; sotsiaaltöö; teabehalduse ja infosüsteemide korraldamine.[27]
Juhtimine
Kõrgkooli esimene rektor oli aastatel 1992–2010 professor Arvi Altmäe (Tallinna Ehitus- ja Mehaanikatehnikumi direktor aastatel 1983–1992). Alates 2010. aasta sügisest on rektor professor Enno Lend, kelle ametiaeg kestab viis aastat. 2015. aastal valiti professor Lend tagasi teiseks ja 2020. aastal kolmandaks ametiajaks.[28]
Kõrgkoolil on nõukogu, kuhu kuuluvad rektor, prorektorid, finants- ja haldusdirektor, akadeemiliste struktuuriüksuste juhid, neli akadeemiliste töötajate esindajat ja üliõpilaskonna esindajad.[29]
Tugikeskused
Tehnikakõrgkooli õppe- ja abistruktuuride hulka kuuluvad veel reaalainete keskus, humanitaarainete keskus, kehakultuurikeskus, raamatukogu, haridustehnoloogia keskus ja ettevõtetega koostööks ette nähtud tehnosiirdekeskus.[26]
Kõrgkooli hoonetekompleksi kuuluvad õppe- ja administratiivruumid ning laborid ja praktiliste tööde ruumid. Siidisaba 7 asuvad kõrgkooli üliõpilaselamu, spordisaal ning rõiva- ja tekstiiliteaduskonna õppelaborid, Siidisaba 8 asuvad autotehnika õppelabor ja rajatiste õppetooli labor.[viide?]
Tallinna Tehnikakõrgkooli aula
III korruse interjöör
Fuajee
Peahoone 2018. aastal
Raamatukogu
Mõdriku mõisa peahoones asub tehnikakõrgkooli teenusmajanduse instituut
Alates 2015. aastast toimuvad seal Eesti meistrivõistlused Rubiku kuubiku lahendamises
Vaata ka
Viited
Kirjandus
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.