Taimede tajumehhanismid

Taimede taju tuleneb erinevatest tajumehhanismidest.

Taim reageerib teadaolevalt järgnevatele teguritele: valgus, puudutus, gravitatsioon, keemilised ühendid, temperetuur ja elemendid ja helilised vibratsioonid. Taimed reageerivad ennast ümbritsevale keskkonnale läbi erinevate tajumehhanismide.

Taimede tajumehhanismid

Tropismi eri tüübid (E.Laul 2022)

Valgustaju ehk fototropism:

Tropism: Tropism (kreeka tropos 'pöörama') ehk suundus on taime kasvuliikumine mingi välise ärritaja toimel.

Taimedel esinevad fotoretseptorid, mis reageerivad eri tüüpi valgusele. Valgusest saab taim infot, kas on päev või öö, kas keegi tekitab tema peale varju ja kus kohast valgus tuleb. Valgusele reageerib taimes hormoon nimega auksiin.^[1]

Auksiin on taimehormoon ehk fütohormoon, mis stimuleerib varre kasvu. Auksiin liigub valgusest eemale ja paneb kasvama varre osa, mis on pimedamal poolel, tekitades efekti, et taim kasvab valguse suunas.^[2]

Puutetaju ehk thigmotropism:

Häbelik mimoos (Mimosa pudica). General physiology; an outline of the science of life (1899) (14596290199).jpg

Võimalik, et kõik taimed tunnevad puudutust. Osad taimed reageerivad puudutusele aga väga kiiresti ja silmnähtavalt. Üheks selliseks taimeks on Häbelik mimoos (Mimosa pudica). Mimosa pudica puudutamine põhjustab väikeste lehekestega kahekordsete liitlehe kiiret kokkutõmbumist.^[3] See toimub läbi taime siserõhu, turgori, vähenemise.^[3] ​​Kui sirutajarakud kaotavad turgori, venivad painutusrakud ja leht tõmbub kokku.

Puudutuste tajumiseks on taimedel trihhoomid ehk puutekarvakesed.^[1]

Trihhom Müürloogal (Arabidopsis thaliana)

Gravitatsioonitaju ehk gravitropism (samuti teatud ka kui geotropism): 

Gravitropismist sõltub see, mis pidi kasvavad taime juured ja vars. Juured hoiavad alati gravitatsiooni suunas ja vars gravitatsiooni suunast eemale. Mehhanism seisneb auksiinide konsentreerumises ja amüloplastide vajumises allapoole (päri-gravitatsiooni).^[4] Tänu gravitropismile kasvavad taimejuured alati mulla suunas ja taime vars ja lehed pigem valguse suunas.

Keemiataju ehk kemotropism:

Kemotropism on taime kasv, mida stimuleerivad taimevälised keemilised ühendid.

Kemotropism saab olla negatiivne, ehk keemilisest ühendist eemalduv kasv või positiivne ehk kasv keemilise ühendi poole. Selleks et kemotropism toimuda saaks on taimedel erinevad retseptorid. Keemilisteks ühenditeks võivad olla näiteks teiste taimede poolt saadetud signaalid. Ühendid võivad olla ka seentelt.^[5]

Heli- ja vibratsioonitaju:

Hiljutistes uuringutes on selgunud, et taimed reageerivad ka helidele. Näiteks reageeris antud katses Harilik müürlook (Arabidopsis thaliana) taim herbivoorse putuka närimise heli peale samamoodi nagu päris putuka peale.^[6] Mõõdeti taime keemilisi reaktsioone. Samuti on uuritud ja leitud, et vetika Chlorella pyrenoidosa kas sõltub sagedusest millega ta kokku puutub.^[7]

Arabidopsis thaliana

1. Matsumura, Mamoru; Nomoto, Mika; Itaya, Tomotaka; Aratani, Yuri; Iwamoto, Mizuki; Matsuura, Takakazu; Hayashi, Yuki; Mori, Tsuyoshi; Skelly, Michael J.; Yamamoto, Yoshiharu Y.; Kinoshita, Toshinori; Mori, Izumi C.; Suzuki, Takamasa; Betsuyaku, Shigeyuki; Spoel, Steven H. (8. märts 2022). "Mechanosensory trichome cells evoke a mechanical stimuli–induced immune response in Arabidopsis thaliana". Nature Communications (inglise). 13 (1): 1216. DOI:10.1038/s41467-022-28813-8. ISSN 2041-1723.
2. Ersek, Kaitlyn. "What Are Plant Auxins? And How Do They Affect Plant Growth?". www.holganix.com (Ameerika inglise). Vaadatud 24. jaanuaril 2024.
3. Braam, Janet (2005-02). "In touch: plant responses to mechanical stimuli". New Phytologist (inglise). 165 (2): 373–389. DOI:10.1111/j.1469-8137.2004.01263.x. ISSN 0028-646X. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
4. Qiu, Dan; Jian, Yongfei; Zhang, Yuanxun; Xie, Gengxin (2021-01). "Plant Gravitropism and Signal Conversion under a Stress Environment of Altered Gravity". International Journal of Molecular Sciences (inglise). 22 (21): 11723. DOI:10.3390/ijms222111723. ISSN 1422-0067. {{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
5. Turrà, David; Di Pietro, Antonio (1. august 2015). "Chemotropic sensing in fungus–plant interactions". Current Opinion in Plant Biology. 26: 135–140. DOI:10.1016/j.pbi.2015.07.004. ISSN 1369-5266.
6. Appel, H. M.; Cocroft, R. B. (1. august 2014). "Plants respond to leaf vibrations caused by insect herbivore chewing". Oecologia (inglise). 175 (4): 1257–1266. DOI:10.1007/s00442-014-2995-6. ISSN 1432-1939.
7. "Effects of Sonic Waves at Different Frequencies on Propagation of Chlorella pyrenoidosa - ProQuest". www.proquest.com (inglise). Vaadatud 24. jaanuaril 2024.