From Wikipedia, the free encyclopedia
Spandau vangla oli Berliini kõige läänepoolsemas linnarajoonis Spandaus (Lääne-Berliin) tegutsenud vangla.
Spandau vangla ehitati 1876. aastal 134 kongiga Preisi sõjavanglaks. 1919. aastast hoiti seal vangistuses ka tsiviilvange. Tol ajal mahutas ehitis 600 vangi.[1]
1946. aastal võtsid liitlased vangla üle. Hilisematel vangla tegutsemisaastatel toimus vangide järele valvamine rotatiooni korras ja selles olid esindatud nii Ameerika Ühendriikide, Suurbritannia,Nõukogude Liidu kui ka Prantsusmaa vanglatöötajad.[2]
18. juulil 1947 paigutati Spandau vanglasse seitse Nürnbergi protsessides vangistusse mõistetud natsionaalsotsialistliku Saksamaa sõjaroimarit.
Spandau vangidele lubati harva külastajaid ja kirju, samuti piirati lugemist ja vangide omavahelist suhtlemist ka suhtlemist vangivalvuritega.[3]
Albert Speer, mõisteti vangi 20 aastaks. Vanglast vabastati Speer 30. septembril 1966. 20 aasta jooksul luges ta läbi rohkem kui 5000 raamatut. Lisaks tegi Speer oma mineviku, vanglasoleku ja mõtete kohta üleskirjutusi, millest sai 3000-leheküljeline ajalooallikas. Spandau vanglas olles kirjutas Speer tuhandeid kirju, tegi joonistusi, et olla nende abil ühenduses oma kuue lapsega.[4]
Pikemalt artiklis Rudolf Heß#suunaRudolf Heß Spandau vanglasRudolf Heß oli Saksamaa maa- ja õhuväe sõjaväelane, NSDAP asefüürer, Hitleri erasekretär ning Kolmanda Reichi poliitik ja Riigipäeva liige, kes mõisteti eluks ajaks vangi.
pisi|Rudolf Heß, vang nr 7, üks Spandau vangla eluaegsetest vangidest
Heß kirjutas Spandau vanglast oma naisele Ilse Heßile. Esimene Spandaust saadetud kiri kandis kuupäeva 3. august 1947 ning selles kirjeldas ta oma kongi ja aiapidamist vangla mullas, kus ta kasvatas tubakat ja tomateid.[5]
1966. aastast oli Heß Spandaus ainuke vang. Teda valvati katkematult, ka pidevate haiglas viibimiste ajal.(Saxon 1987)
Saksamaa ja Lääne liitlased kaalusid Heßi vabastamist inimlikel kaalutlustel, kuid Nõukogude pool ei nõustunud sellega.
Talle edastatud ajalehti oli eelnevalt "tsenseeritud" nii, et natsionaalsotsialismi aega käsitletav oli välja rebitud. Heß olevat vangistuses lugenud ligi 7000 raamatut ja enne surma olnud vaimustunud televiisorist nähtud Steffi Grafi tennisemängust. Rudolf Heß lõpetas mõnede allikate kohaselt elu vanglas enesetapuga[6][7], olles end 17. augustil 1987 elektrikaabliga üles poonud.[8]
Teiste allikate kohaselt ei sooritanud Heß enesetappu, vaid ta tapeti.[9]
Vangla kulud kattis Saksamaa Liitvabariik, ajaleheartikli kohaselt olid need 1970,–1983, aastani 20 miljonit Saksa marka.[1]
Vangla lammutati 1987. aastal, rusud tõugati Põhjamerre ja selle asemele ehitati NAAFI ostukeskus.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
