From Wikipedia, the free encyclopedia
Baldur Benedikt von Schirach (9. mai 1907 Berliin – 8. august 1974 Kröv an der Mosel) oli Saksamaa poliitik ja noorsoo-organisatsioonide juht.
Baldur von Schirachi isa Karl Baily Norris von Schirach oli sõjaväelane, kes errumineku järel töötas teatridirektorina. Baldur von Schirachi ema Emma Lynah Tillou Bailey Middleton von Schirach oli ameeriklanna. Schirachite perekonnas oli neli last. Balduri vanem vend Karl sooritas 1919. aastal Saksamaa sõjakaotuse ja ränkade tingimustega Versailles' rahu tõttu enesetapu.[1]
17-aastaselt tutvus Schirach 1925. aastal Adolf Hitleriga ja temast sai Hitleri veendunud pooldaja. Saanud täisealiseks, astus ta 25. augustil 1925 Natsionaalsotsialistlikusse Saksa Töölisparteisse (NSDAP). 1928. aastal sai temast Natsionaalsotsialistliku Saksa Üliõpilasliidu (Nationalsozialistischer Deutscher Studentenbund) juht. 30. oktoobril 1931 nimetati ta NSDAP noorsoojuhiks (Reichsjugendführer) ja ta sai SA-Gruppenführeri auastme.[2] 17. juunil 1933 nimetas Hitler ta Saksa Riigi noorsoojuhiks (Jugendführer des Deutschen Reiches).[3] Talle allusid Hitlerjugend ja teised natsionaalsotsialistlikud noorteorganisatsioonid.
Teise maailmasõja puhkedes astus Schirach vabatahtlikuna Wehrmachti ja võttis 1940. aasta mais ja juunis osa sõjategevusest Prantsusmaa vastu. Teda autasustati raudristiga [4]
Baldur von Schirachil oli mõjukaid vastaseid, kes punusid tema vastu intriige ja levitasid tema kohta laimavaid kuulujutte. Ta vabastati Saksa Riigi noorsoojuhi ametist ning 7. augustil 1940 määrati ta Viini gauleiteriks. Teise maailmasõja lõpus varjas ta ennast Tiroolis Richard Falki nime all, kuid andis end 5. juunil 1945 liitlastele üles. Nürnbergi protsessil mõisteti Schirach 1. oktoobril 1946 20 aastaks vangi. Põhiliselt süüdistati teda selles, et Viini gauleiterina oli ta vastutav 185 000 juudi deporteerimise eest. Schirach vabastati pärast karistuse kandmist 30. septembril 1966. 1967. aastal avaldas ta mälestusteraamatu "Ich glaubte an Hitler" ("Ma uskusin Hitlerisse").[5]
31. märtsil 1932 abiellus Baldur von Schirach Henriette Hoffmanniga (1913–1992), kes oli Hitleri isikliku fotograafi Heinrich Hoffmanni tütar.[6] Abielust sündis neli last: Angelika Benedikta, Klaus, Robert ja Richard. Abielu lahutati Baldur von Schirachi vangistuses viibimise ajal 20. juulil 1950.
Kirjanik ja jurist Ferdinand von Schirach, kirjanik ja filosoof Ariadne von Schirach ning kirjanik Benedict Wells on Baldur von Schirachi lapselapsed.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
