From Wikipedia, the free encyclopedia
Salutihane ehk sootihane (Parus palustris, sünonüüm Poecile palustris) on linnuliik tihaslaste sugukonnast värvuliste seltsist. Salutihane sarnaneb väga põhjatihasega.
| Salutihane | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Värvulised Passeriformes |
| Sugukond |
Tihaslased Paridae |
| Perekond |
Tihane Parus |
| Liik |
Salutihane |
| Binaarne nimetus | |
|
Parus palustris Linnaeus, 1758 | |
| Sünonüümid | |
|
Poecile palustris | |
Salutihane on levinud hajusalt üle Euraasia. Osa levilast on Euroopas, teine osa levilast Ida-Aasias Altaist, Mongooliast ja Ida-Hiinast kuni Korea, Sahhalini ja Hokkaidoni. Elutseb madalikel ja mägedes kuni 2100 m kõrguseni. Salutihane on Eesti mandriosas tavaline, saartel vähesearvuline haudelind, kelle pesitsusaegset arvukust on hinnatud 60 000 – 100 000 paarile, talvist arvukust 100 000 – 200 000 isendile. [2] Salutihane suuremaid salkasid ei moodusta, ta on teistest tihastest vähem seltsiv.[3]
Salutihasel on läikivmust lagipea, pruunikashallid selg ja saba, kreemjate külgedega valkjas alapool. Erinevalt põhjatihasest puudub salutihasel hoosulgede heledatest välisservadest moodustunud tiivavööt. Siiski on salutihaste noorlindude hoosulgede välisservad heledamad, mistõttu on salutihase ja põhjatihase noorlinde looduses väga raske eristada.[3] Salutihase põsed on tuhmimad kui põhjatihasel, kuklajoon on voolujooneline ja erinevalt põhjatihasest sujuvalt turjale laskuva kaarega. Kindlaimad eristustunnused on häälitsused ja laul. Salutihase kutsehüüd on "tsite-tsite" või "tsite-tsite-dä-dä-dä". Põhjatihasel sellised häälitsused puuduvad. Salutihase laul on veemulksumisega sarnanev "dip-dip-dip" silpide rida.[4]
Salutihane asustab Eestis leht- ja segametsi, jõgede ja ojade kaldapuistuid, puisniite, parke ja aedu.[5] Salutihase eelistatud elupaikades leidub vanu ja kõduneva tüvega lehtpuid – näiteks tammi või pööke.[3]
Salutihane toitub peamiselt putukatest ja ämblikest, talvepoolaastal lisaks mitmesugustest seemnetest, pähklitest (ka pöögipähklid), mida ta eelnevalt on varunud koorepragude vahele, sambla alla ja maapinnale. Ta toitub ka marjadest. Toitu otsib peamiselt põõsastelt või puude alumistelt okstelt.[5] Eriti talvel toitub ta ka maapinnal.[3]
Salutihane pesitseb puuõõntes ja pesakastides. Ta kasutab, erinevalt põhjatihasest, rohkem olemasolevaid õõnsusi. Salutihane pesitseb Eestis ühe korra aastas. Enamik paare moodustub veebruaris-märtsis. [3] Pesa ehitab ta samblast ja kõrtest, pesalohu vooderdab taimevilla ja karvadega. Täiskurn on maikuus, koosneb 6–9 munast, need on valged, roostekarva täpikestega, ja sinitihase munadega äravahetamiseni sarnased. Poegi toidavad mõlemad vanalinnud.[5]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
