Rumjantsevid lugesid oma päritolu XIV sajandi 2. poolele elanud Nižni Novgorodibojaarist Vassili Rumjanetsist, kes reetis 1391. aastal oma vürsti Boriss Konstantinovitši ja osutas kasulikke teeneid Moskva vürstile Vassili Dmitrijevitšile. Seda põlvnemisliin toetab oma teoses vürst Lobanov-Rostovski.[1] Ka mõned kaasaegsed käsitlused on jäänud selle versiooni juurde.[2] Ent juba XIX sajandil seati see põlvnemisliin kahtluse alla. Nimelt ei pidanud genealoog Nikolai Petrov (1827−1891) Rumjantsevite põlvnemist bojaar Rumjanetsist põhjendatuks, argumenteerides, et see seisukoht ei ole piisavalt allikaliselt tõendatud ja põhineb pelgalt perekonnanime sarnasusel. Tema väitel ei mainita kuni XVI sajandi 2. pooleni allikais teenistuses kordagi mõnda Rumjantsevi aadlisoo liiget. Samuti oli nende kohta teateid eeskätt Smolenskist.[3] "Suures Venemaa entsüklopeedias" (Большая российская энциклопедия) on mainitud, et tuntud Rumjantsevi suguvõsa kõrval oli veel mitu samanimelist aadlisuguvõsa, kes ei olnud nendega suguluses; nende viimaste hulka loetakse ka bojaar Rumjanets ja tema järeltulijad. Selle teose andmetel on Rumjantsevite kohta esimesi teateid juba XV sajandi keskpaigast. Suguvõsal oli mitmeid harusid, mis elasid Moskvas, Dmitrovis, Smolenskis, Jaroslavlis, Kozelskis, Sepreiskis ja Kaluugas, samuti Novgorodimaa viiendikes.[4]
Sila Nikititš Rumjantsev (suri pärast 1692), stolnik, Beloozero vojevood
Grigori Nikititš Rumjantsev (suri pärast 1692), stolnik
Ivan Ivanovitš Rumjantsev (suri pärast 1686), stolnik
Vassili Nikititš Rumjantsev (suri pärast 1699), stolnik, djakk
Matvei Ivanovitš Rumjantsev (suri pärast 1695), stolnik
Krahv Aleksandr Ivanovitš Rumjantsev (1680−1749), kindral en chef, polgu- ja korpusekomandör, Sõjakolleegiumi liige, senaator, Astrahani ja Kaasani kuberner, Venemaa keisririigi saadik Türgis, mõisaomanik
Krahv Pjotr Aleksandrovitš Rumjanstev-Zadunaiski (1725−1796), kindralfeldmarssal, polgu- ja armeekomandör, diviisiülem, Väikevene kolleegiumi president, Väikevene ja Kurski kindralkuberner, mõisaomanik
Krahv Mihhail Petrovitš Rumjantsev (1751−1811), kindralleitnant, tõeline salanõunik, ülemšenk, pataljoni- ja korpusekomandör, senaator, Peterburi kubermangu aadlimarssal, mõisaomanik
Krahv Nikolai Petrovitš Rumjantsev (1754−1826), praporštšik, ülemõuemeister, riigikantsler, Venemaa keisririigi kaubandus- ja välisminister, senaator, Alalise nõukogu ja Riiginõukogu liige, Riiginõukogu ja Ministrite Komitee esimees, mõisaomanik, metseen, kunstikoguja
Krahv Sergei Petrovitš Rumjantsev (1755−1838), kaardiväekornet, tõeline kammerhärra, tõeline salanõunik, Venemaa saadik Preisimaal ja Rootsis, Alalise nõukogu liige, mõisaomanik
Vürstinna Darja Aleksandrovna Trubetskaja (sündinud krahvinna Rumjantseva) (1730−1809)
Kindralleitnant ja tõeline salanõunik krahv Mihhail Petrovitš Rumjantsev (1751−1811)
Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 99–101.
Иванов, Петр Иванович. Алфавитный указатель фамилий и лиц, упоминаемых в боярских книгах, хранящихся в 1-м отделении Московского архива Министерства юстиции, с обозначением служебной деятельности каждого лица и годов состояния в занимаемых должностях. Москва: Тип. С. Селивановского, 1853. Lk 360 .