Seķi mõis
From Wikipedia, the free encyclopedia
From Wikipedia, the free encyclopedia
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Seķi mõis (saksa keeles Seckenhof, läti keeles Seķu muiža) oli rüütlimõis (fideikomiss) Liivimaal Volmari kreisis Astijärve kihelkonnas. Nüüdisaegse haldusjaotuse järgi asub mõisasüda Lätis Valmiera piirkonnas Burtnieki vallas.
Anna Ivanovna doneeris selle mõisa 29. septembril 1736 krahv Löwenwolde valdusse, ent aastal 1742 sai Seķist taas riigimõis. 1744. aastal doneeriti see krahv Aleksandr Ivanovitš Rumjantsevile (1680−1749).[1] Temalt ostis mõisa (koos Pučurga mõisaga) tema tütar, kes oli abiellunud Trubetskoide perre. 1762. aastal müüs ta need mõisad edasi von Siversite suguvõsale.[2] 1806. aastal ostis Theodor Heinrich von Schröder Pjotr Rumjantsev-Zadunaiski pojalt kogusumma 489 120 rubla eest Seķi, Pučurga, Astijärve, Rūte, Zvārte, Ēķini, Briede ja Dūre mõisa.[3]
Bienenstammi andmetel oli mõisa suurus 1816. aastal 7 ja 1/4 adramaad, sellele allus 135 mees- ja 165 naishinge.[4] Aastal 1757 oli mõisa suurus 7 ja 1/4 adramaad, aastal 1823 aga 6 ja 1/20 adramaad.[5] Aastal 1832 oli mõisal adramaid 6 ja 1/10, aastal 1881 aga 1 ja 69/80, lisaks allus mõisale 6 ja 19/80 adramaad mõisatele kuuluvate talude valduses.[6]
1920. aasta agraarreformi ajal oli mõisa suurus 435 hektarit.[7]