Rudolf Rimmel

Rudolf Rimmel (kuni 1945 Rudolf Ein^[1]; 27. juuli 1937 Gerassimovka küla, Tavritšeski rajoon, Kasahhi NSV – 6. september 2003 Tallinn) oli eesti kirjanik.

Rudolf Rimmeli haud

Ta õppis 1956–1960 Tartu Riiklikus Ülikoolis õigusteadust.^[viide?] Seejärel töötas militsionäärina, aastatel 1963–1970 ajakirja Pikker ja 1976–1995 ajakirja Noorus toimetuses.^[viide?]

Ta oli Eesti Kirjanike Liidu liige aastast 1966. Rudolf Rimmel oli NLKP liige aastatel 1964–1990.^[2]

Rimmelit on nimetatud üheks Eesti esimeseks linnaluuletajaks. Tema tekstidele on kirjutanud laule Eesti punkansamblid, eriti Vennaskond.^[3]

"Viimne kujund"

Vahetult enne seda, kui 2003. aasta 14. septembril toimus referendum Eesti astumiseks Euroopa Liitu, tegi Rudolf Rimmel enesetapu, kuna tema hinnangul tähendas EL-iga liitumine Eesti omariikluse äraandmist. Postuumseks avaldamiseks kirjutas ta manifesti "Viimne kujund", mille avaldasid vaid Õhtuleht ja Delfi kärbituna.^[4][5] Hiljem ilmus manifest ka Kesknädalas.^[6]

"Viimses kujundis" ennustas Rimmel eesti rahva ja keele kadumist sisserändajate survel Euroopa Liidus, mis laieneb Vladivostokini ja röövib eestlastelt rahvuse. "Praegu Euroopa Liidu nime kandev ühendus ei ole algusest peale olnud miski muu kui suurettevõtete/kartellide huve teeniv äriprojekt, mille vormistasid poliitiliselt ja õiguslikult riiklikud institutsioonid," kirjutas Rimmel. "Ärge võtke minu otsust ja tegu kui vabasurma, vaid kui viimset kujundit. Kui astume Euroopa Liitu, kustub eesti rahvas ajaloo seisukohalt sama kiiresti nagu mina hetkeajas."^[4]

Rudolf Rimmeli tuhastatud põrmust osa puistati Viljandi Pauluse kirikus toimunud mälestusteenistuse järel Viljandi järve. Osa maeti aga urniga Vanale kalmistule^[3]

Looming

Rimmel kirjutas luulet, poeeme ja vasakradikaalset publitsistikat. Kokku ilmus tal 16 luulekogu^[5].

Luulekogud ja poeemid

• "Hommik: luuletusi 1958–1963" (1963, ilmus kassetis "Noored autorid 1963" koos Aleksander Suumani ja Helgi Mulleri luulekogudega)
• "Lüüriline miilits ja kolmteist huligaansust" (1964)
• "Sõna romantikast" (1967)
• "Sfinks sinilillega" (poeem, 1969)
• "Arabeskid: värsse 1966–1967" (1969)
• "Haldjas" (Leipzig 1969, bibliofiilne väljaanne, trükitud 10 eksemplari, kujundanud Rein Mägar)
• "Ööpoeem. Vaikus" (1970, poeem ja luuletused)
• "Ohvrikivi" (1972)
• "Haldjasaar" (1974)
• "Pärast Haldjasaart" (1977, valikkogu)
• "Luigelegend" (1980, poeemid "Ööpoeem", "Sfinks sinilillega", "Vietnami aeg", "Bumerang", "Vaikus" ja "Luigelegend")
• "Tasakaal" (1987, poeem "Maardla" tugevasti kärbitud kujul ja luuletusi)
• "Maardla" (1989, poeemi tsenseerimata, täielik tekst)
• "Usutunnistus: 250 kaksikvärssi aastaist 1984–1987" (1990)
• "Setu netu: lori-, lusti- ja lõõplaule aastaist 1983–1993 ajaliselt järgnevas ja muidu segases olekus" (1994)
• "Vabamees: 300 nelikvärssi aastaist 1966–1989" (1997)
• "Iseseisvumine: iseseisvusaastate luulet jaanuar 1988 – august 1991" (2004, koostanud Malle Rimmel)

Publitsistikaraamatud

• "Armastus esimesest pilgust" (1976)
• "Armastus teisest pilgust" (1981)

Isiklikku

Rimmel oli 1996. aastast 2. grupi invaliid (nägemispuudega).^[viide?]