Romaric

Romaric (6. sajandi lõpp – 7. sajandi keskpaik, traditsiooniline surma-aasta 653^[1]) oli aadlik, kes elas Austraasias. Ta on katoliku pühak.

See artikkel räägib aadlikust; jalgpalluri kohta vaata artiklit Koffi Ndri Romaric.

---

Kuninganna Brunhilde laskis tappa tema isa, jättes ta ilma ka maast. Romaric rändas kodutult ringi.

Hiljem oli ta pfaltskrahv Merovingide dünastiast kuninga Theudebert II õukonnas.

Kui ta oli Frangi riigi kuninga Chlothar II jõukas õukondlane, kellel oli palju pärisorje, sai ta püha Amé mõjul pühendunud kristlaseks. Ta laskis pärisorjad vabaks. Ta hakkas järgima püha Columbanust, preestrit ja usujuhti, kes tegutses Luxeuil' kloostris ja jutlustas kloostrite rajamist kogu Frangi riigis. Kui Romaric astus sellesse kloostrisse, pöeti mungaks ka tema vabaks lastud pärisorje. Columbanuse mõjul ja püha Eustace'i heakskiidul rajas Romaric 620 koos oma sõbra püha Améga mees- ja naiskloostri, mis hiljem sai nimeks Remiremonti klooster (Romarici Mons). See klooster rajati Romaricile kuuluvale maale Habendumisse (Vosges), kui ta oli pfaltskrahv.

Esimene abt oli püha Amé, kuid peagi sai abtiks püha Romaric, kes täitis neid kohustusi kolmekümne aasta jooksul kuni surmani. Üks esimesi munki Remiremonti kloostris oli Romarici sõber püha Arnulf Metzist, kes suri umbes 629 kloostri lähedal eraklas. Sellesse kloostrisse asusid ka püha Romarici tütred Azeltruda ja Zeberga, tütretütar Gebetruda ning tütrepoeg Adelphus.

Veidi aega enne surma sai Romaric teada, et tema vana sõbra Pippin Vanema poeg kavatseb noore printsi Dagobert II võimust ilma jätta. Ta läks Metzi, noomis Grimoaldi ning hoiatas teda toetanud aadlikke. Ta kuulati rahulikult ära ja saadeti kloostrisse tagasi. Kolme päeva pärast ta suri.

Romarici kuulutas 3. detsembril 1049 pühakuks Leo IX. Tema mälestuspäev on 10. detsember^[1] või 8. detsember^[2].

Tema elust on kirjutanud püha Amé.

Viited

1. Martyrologium Romanum (Libreria Editrice Vaticana 2001 ISBN 88-209-7210-7)
2. http://www.catholic.org/saints/saint.php?saint_id=760