From Wikipedia, the free encyclopedia
Robert Jacob Alexander Skidelsky, parun Skidelsky, FBA (sündinud 25. aprillil 1939) on vene juurtega briti majandusajaloolane. Tema kirjutatud briti majandusteadlase John Maynard Keynesi (1883–1946) kolmeköiteline biograafia on võitnud mitu auhinda ja teda tuntakse laialdaselt kui Keynesi biograafi. Ta on Warwicki Ülikooli poliitökonoomia emeriitprofessor.[1]
Skidelsky vanemad – juudist Boris Skidelsky ja ristiusku Galia Sapelkin – olid vene päritolu briti alamad.[2] Skidelsky sündis Hiinas, Mandžuurias, Harbinis. Ta isa töötas Hiina valitsuselt Mulini kivisöekaevandust rentiva perefirma L.S. Skidelsky heaks. Kui Ameerika Ühendriikide ja Jaapani vahel puhkes 1941. aasta detsembris sõda, interneeriti Skidelsky ja tema vanemad kõigepealt Mandžuurias ja seejärel Jaapanis. Nad vabastati Briti ja Jaapani vahelise interneeritute vahetamise käigus. Pärast vabanemist olid nad mõne aasta Inglismaal, kuid naasid 1947. aastal Hiinasse ja elasid natuke üle aasta Tientsinis (nüüdne Tianjin). Enne kui kommunistid linna üle võtsid, jõudsid Skidelskyd Hongkongi põgeneda.[3]
1953–1958 õppis Skidelsky Brighton College’i internaatkoolis. Hiljem õppis ta Oxfordi Ülikooli Jesus College’is ajalugu. 1961–1969 oli ta Oxfordis Nuffield College’is doktorant ja seejärel teadur. 1967 avaldas ta oma doktoritööl põhineva raamatu "Politicians and the Slump" ("Poliitikud ja majanduslangus"), milles kirjeldas briti poliitikute suure depressiooni aegset tegutsemist.[1]
Oma kaheaastase Briti Akadeemia uurimisstipendiumi ajal hakkas Skidelsky töötama Oswald Mosley biograafia kallal (ilmus 1975) ja avaldas raamatu "English Progressive Schools" (1969). 1970 sai ta Johns Hopkinsi Ülikooli rahvusvaheliste uuringute kooli (School of Advanced International Studies) abiprofessoriks, kuid Sir Oswald Mosley biograafia avaldamisele järgnenud vastuolude tõttu (see olevat Mosley vastu liiga leebe olnud) ei andnud Johns Hopkinsi Ülikool talle tenuuri. Ka Oxfordi Ülikool ei soovinud talle püsivat töökohta pakkuda. 1976–1978 oli ta ajaloo, filosoofia ja Euroopa uuringute professor Põhja-Londoni Polütehnikumis (Polytechnic of North London). Alates 1978. aastast on Skidelsky töötanud Warwicki Ülikoolis. Algselt oli ta seal rahvusvaheliste uuringute professor, kuid 1990. aastal läks üle majandusosakonda ja asus tööle poliitökonoomia professorina.[1] 1994. aastal valiti Skidelsky Briti Akadeemia liikmeks. 1997. aastast on ta olnud Oxfordi Ülikooli Jesus College’i auliige. Skidelsky uurimishuvide hulka kuuluvad riigiteooria, sotsiaalne turumajandus, majandusteaduse ajalugu, Thatcheri revolutsioon ning külma sõja lõppemise majanduslikud ja poliitilised tagajärjed.[4]
Skidelsky on olnud kolme erakonna liige. Algselt oli ta leiborist, kuid lahkus, et olla Sotsiaaldemokraatliku erakonna asutajaliige. 1991. aastal nimetati ta parlamendi ülemkoja eluaegseks liikmeks. 1992. aastal läks Sotsiaaldemokraatlik partei laiali ja Skidelsky liitus konservatiividega. Temast sai lordide koja opositsiooni eestkõneleja kõigepealt kultuuri ja hiljem majanduse valdkonnas (1997–1999), kuid tolleaegne konservatiivide juht William Hague eemaldas ta sellelt kohalt, kuna ta oli avalikult vastu NATO-poolsele Jugoslaavia pommitamisele. 2001. aastal lahkus ta konservatiivide seast ja on nüüd parteiliselt sõltumatu.[1] 1991–2001 oli ta sotsiaalse turumajanduse eest seisva mõttekoja Social Market Foundation esimees. Alates 2010 on ta olnud seotud alternatiivseid majandusmõtlemise suundi otsiva mõttekojaga Institute for New Economic Thinking. Ta kirjutab tihti artikleid ajakirjale The New York Review of Books ning arvamuslugusid ja poliitikakommentaare avaldavale organisatsioonile Project Syndicate.[5]
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Robert Skidelsky |
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
