From Wikipedia, the free encyclopedia
Riniit ehk ninapõletik ehk nohu 2 on koondnimetus osal loomadel (sh nt inimestel ja madudel) esineda võiv ninalimaskesta põletik, mis liigitatakse hingamisteede põletike hulka.
Riniit võib olla infektsioosne ja mitteinfektsioosne ning sel on nii äge kui ka krooniline alavorm. Riniit võib tekkida anatoomilistel põhjustel või olla ravimtekkeline.
Riniidi tüüpilised kliinilised sümptomid on ninakinnisus, vesine eritis ehk sekretsioon, aevastamine.
Inimese riniidi all peetakse silmas riniidi mitmeid vorme, mille täpsetes diagnoosikoodides ja liigitustes puudub üksmeel.
Hingamiselundite haiguste patoloogia mõistes võidakse hingamisteede põletik riniit liigitada järgmiselt[1]:
Riniiti põhjustab kõige rohkem viiruslik või bakteriaalne infektsioon, põhjustades tavalist nohu (ehk nasofarüngiiti). Kõige sagedamini esinevad rinoviirused, respiratoone süntsütiaalviirus, paragripiviirused ja adenoviirused. Bakteriaalset riniiti põhjustavad bakterid Streptococcus pneumoniae, Haemophilus influenzae ja Moraxella catarrhalis.
Eristatakse ägeda (lad k Rhinitis acuta infectiosa) ja kroonilise infektsioosse riniidi (lad k Rhinitis chronica infectiosa) vormi.
Atroofilise kroonilise riniidi puhul esineb limaskesta atroofia ja sageli katteepiteeli lamerakuline metaplaasia.
Allergiline riniit on tavaliselt krooniline ja selle sümptomid esinevad teatud ajal aasta jooksul (hooajaline ehk sesoonne) või sõltumata aastaajast (aastaringne ehk perenniaalne). Raskemal juhul võib tekkida anafülaktiline reaktsioon.
Allergeenide mõjul vabaneb nuumrakkudest ja basofiilidest histamiini ja vallandub seroosne eksudatsioon ehk vesine-limane eritis ninast, mis on tingitud ninalimaskesta ärritusest. Sagedamini esinevad allergeenid on õietolm (põhiliselt lehtpuud, heinad ja lilled), hallitusseente eosed, kodutolm, koduloomade karvad ja ka olmekeemia.
Vasomotoorne riniit sarnaneb allergilise nohuga, kuid nohu vallandavat allergeeni ei ole. Täpne tekkepõhjus on teadmata. Arvatakse, et põhjuseks on ninalimaskesta närvide ja veresoonte regulatsiooni häire, mille tõttu nina reageerib liiga aktiivselt välistingimustele (näiteks toast õue minnes), põhjustades sellega kroonilise nohu tekke. Nohu ägestab põhiliselt külm ja kuiv õhk.
Ravimite liigtarvitamine võib põhjustada nohu kroonilise vormi. Käsimüügiravimite mittetoimimisel nädala jooksul tuleks pöörduda eriarsti poole.
Anatoomilised tegurid võivad põhjustada nohu. Sellised tegurid on näiteks adenoid, nina vaheseina kõverus (kaasasündinud või näotrauma), alumise ninakarbikute suurenemine, koaani arteesia ehk nina tagasõõrme läbimatus, ninapolüüp, tuumorid.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.