Nuumrakk

Nuumrakkudeks ehk mastotsüütideks (mastocytys) nimetatakse lümfoid(-immuun)süsteemiga loomadel luuüdist pärinevaid eraldunud pluripotentsetest tüvirakkudest ja välimises (suures) vereringes ringlevaid eelvormidest diferentseeruvaid ning sidekoes resideerivaid monotsüütidesarnaseid rakke.

Nuumrakud

Pärast sidekoesse migreerumist diferentseeruvad nad nuumrakkudeks ja alustavad neile iseloomulike graanulite (basofiilsete graanulite) tootmist.^[1]

Nuumrakud eraldavad bioaktiivseid molekule, mis osalevad põletikulisel vastusel, kaasasündinud immuunsüsteemi reaktsioonil ja koe paranemise protsessil. Tähtsamad molekulid on hepariin, histamiin, seriini proteaasid, tsütokiinid ja fosfolipiidid.^[2][2][3]

Nuumrakke esineb hulgaliselt sidekoes ja epiteeli alumistes kihtides, naha ja mesenteeriumi väikeste veresoonte ümber ning koes, mis ümbritseb seedetrakti, soolte limaskestas, hingamisteedes^[1] ja kopsudes.^[4]

Nuumrakkude aktivatsiooni ja degranulatsiooni mõjutavad ained

Mitmed retseptiravimite toimeained, nagu kodeiin jpt aktiveerivad inimese nuumrakkude tsütokiinide ja kemokiinide sünteesi. Kodeiini indutseeritud inimese nuumrakkude degranulatsiooni toimel aktiveeritakse ühe läbiviidud katse kohaselt sellised kemo- ja tsütokiinid nagu IL-8, GM-CSF, TNF, MCP-1 ja RANTES. Need tsüto- ja kemokiinid lükkavad käima ja aktiveerivad põletikurakke nagu T-rakud, dendriitrakud ja neutrofiilid, kes kõik võivad aidata kaasa kodeiini ülitundlikkuse tekkele.^[5]

Nuumrakke seostatakse allergia ja anafülaksiaga.

Kodeiin aktiveerib inimese nuumrakke ka IgE tüüpi antikehade puudel, arvatakse, et aktivatsioon toimub läbi inimese nuumrakkude poolt ekspresseeritavate opioidretseptorite (müü- ja delta- kuid kappaopioidretseptoreid arvatavasti mitte).

Vaata ka

• Tüümuse nuumrakud