From Wikipedia, the free encyclopedia
Politseiamet oli aastatel 1991–2009 Eesti politsei keskasutus. Politseiamet oli Siseministeeriumi valitsemisalasse kuulunud valitsusasutus, millel on politsei juhtimisfunktsioon ja mis teostas riiklikku järelevalvet ning kohaldas riiklikku sundi seaduses ette nähtud alustel ja ulatuses.
 Eesti politsei vapp | |
 Politseiameti hoone Pärnu maanteel | |
| Asutatud | 1990 |
|---|---|
| Asutaja | Eesti Vabariigi Valitsus |
| Tegevuse lõpetanud | 2010 |
| Eesmärk | sisejulgeoleku tagamine |
| Peakorter | Pikk 61, Pagari 1, Pärnu maantee 139, Tallinn |
| Politseiameti peadirektor | vt. Eesti politsei juhtide loend |
| Emaorganisatsioon | Siseministeerium |
| Allorganisatsioonid |
Keskkriminaalpolitsei Julgestuspolitsei Põhja Politseiprefektuur Ida Politseiprefektuur Lääne Politseiprefektuur Lõuna Politseiprefektuur |
Politseiamet asus Tallinnas aadressidel Pikk tänav 61, Pagari tänav 1 ja Pärnu maantee 139.
Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet loodi 20. novembril 1990. aastal pärast Eesti taasiseseisvumist. 21. aprillil 1993 võttis Riigikogu vastu politseiseaduse muutmise ja täiendamise seaduse, millega senine Politseiamet jaotati Riigi Politseiametiks ja Riigi Kaitsepolitseiametiks. 1. jaanuaril 2010 ühendati politseiamet koos muude politsei-, piirivalve ning kodakondsus- ja migratsiooniametkondadega Politsei- ja Piirivalveametiks.
Politseiameti eelkäijad olid Politsei Peavalitsus (1918–1934), Politseivalitsus (1934–1938) ja Politseitalitus (1938–1940).
Ametit juhib politseipeadirektor, kes korraldab politseipeadirektori asetäitjate, ameti struktuuriüksuste juhtide ja nõunike kaudu ameti pädevusse kuuluvate ülesannete täitmist. Politseipeadirektoril on õigus anda seaduse, Vabariigi Valitsuse määruse või korralduse või siseministri määruse või käskkirja alusel teenistusalastes küsimustes käskkirju.[1]
Politseipeadirektori asetäitjad olid Raigo Haabu ja Erki Nelis.
1997. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti osakonnad: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond;3) korrapidamisosakond; 4) personaliosakond; 5) õigusosakond; 6) info- ja sideosakond; 7) rahandusosakond; 8) majandusosakond; 9) avalike suhete osakond; 10) üldosakond[3].1998. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti osakonnad: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) arenguosakond; 4) avalike suhete osakond; 5) info- ja sideosakond; 6) majandusosakond; 7) personaliosakond; 8) rahandusosakond; 9) välissuhete osakond; 10) õigusosakond; 11) üldosakond[4]. 1999. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti struktuuriüksused: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) arengu- ja infoosakond; 4) haldusosakond; 5) personaliosakond; 6) rahandusosakond; 7) sisekontrolli osakond; 8) pressibüroo[5]. 2002. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti struktuuriüksused: 1) kriminaalosakond; 2) korrakaitseosakond; 3) arengu- ja infoosakond; 4) haldusosakond; 5) personaliosakond; 6) rahandusosakond; 7) üldosakond; 8) politseikontrolli osakond; 9) siseauditi osakond; 10) pressibüroo; 11) välissuhete büroo[6]. 2003. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti struktuuriüksused: 1) arenguosakond; 2) teenistusosakond; 3) tehnikaosakond; 4) rahandusbüroo; 5) siseauditi büroo; 6) avalike suhete büroo[7]. 2005. aastal kinnitatud Politseiameti põhimääruse kohaselt olid ameti struktuuriüksused: 1) politseitöö osakond; 2) teenistusosakond; 3) infosüsteemide osakond; 4) logistikaosakond; 5) rahandusosakond; 6) sisekontrolli osakond[8]. Ameti struktuuriüksuseid oli 12: analüüsi- ja planeerimisosakond; infosüsteemide osakond; kommunikatsiooniosakond; kriminaalosakond; liiklusjärelevalve ja korrakaitse osakond; logistikaosakond; politseikontrolli osakond; rahandusosakond; siseauditi osakond; teabeturbe osakond; teenistusosakond; politseikoostöö osakond. 2007. aasta 1. novembrist muutus politseiameti struktuur, kuhu loodi politseipeadirektori asetäitja ametikoht politseitöö alal ning politseipeadirektori asetäitja halduse alal ja jagati neljaks osakonnaks senine politseitöö osakond: kriminaalosakond, liiklusjärelevalve- ja korrakaitseosakond, analüüsi- ja planeerimisosakond ning väliskoostöö osakond[9].
Politseipeadirektor võis ameti tegevusalas moodustada nõuandva õigusega alalisi ja ajutisi komisjone, nõukogusid, töörühmi ja juhtgruppe.
Politseiametis töötas 160 teenistujat.
Politseiameti haldusse kuulusid Keskkriminaalpolitsei, Julgestuspolitsei, Põhja Politseiprefektuur, Ida Politseiprefektuur, Lääne Politseiprefektuur ja Lõuna Politseiprefektuur.
Augustis 1990 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu politseiseaduse ja sama aasta 20. novembril moodustati valitsuse määrusega Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Riiklik Politseiamet[10] ning 23. novembril politseiprefektuurid (18).[11] Uue ameti struktuuri[12] kuulusid Eesti Politseiameti aparaat, Politseiprefektuurid, Transpordipolitsei prefektuur ja Eesti Kaitsepolitsei. Vabariiklikud politseibürood: kriminaalpolitsei-, kaitsepolitsei-, liikluspolitsei-, passi- ning teabe- ja analüüsibüroo. Ameti hallata oli ka Politseireserv, Politseiakadeemia, Politseikool, Alaealiste Büroo, Politseikoerte Kasvandus, Eesti Aadressbüroo ja Kriminalistikabüroo.[13]
Pärast Eesti Vabariigi taasiseseisvumist ja Eesti politsei taasloomist 1. märtsil 1991 moodustati Eesti Vabariigi Siseministeeriumi haldusalas kriminaalkuritegevuse vastased, kohtueelse uurimise, riikliku julgeoleku kaitse ja korrakaitseasutused:
1991. aasta 14. mail moodustati Siseministeeriumi Riikliku Politseiameti baasil Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet siseministri valitsemisalas[15].[16] Eesti Politseiameti loomisega reorganiseeriti Riiklik Autoinspektsiooni Valitsus Liiklusohutusametiks ning Siseministeerium andis Eesti Vabariigi Siseministeeriumi Valvekoondise üle Eesti Vabariigi Riiklikule Politseiametile.
Eesti Vabariigi Riikliku Politseiameti struktuuri moodustas: Eesti Politseiameti aparaat, Politseiprefektuurid, Transpordipolitsei Prefektuur, Eesti Kaitsepolitsei.
Vabariiklikud politseibürood: kriminaalpolitsei büroo, kaitsepolitsei büroo, liikluspolitsei büroo, passibüroo, teabe- ja analüüsibüroo.
Politseireserv, Politseiakadeemia, Politseikool, Alaealiste Büroo, Eesti Aadressibüroo, Kriminalistikabüroo, Eriteenistus, Valvekoondis, Politseikoerte Kasvandus.
1992. aastal moodustati Interpoli Eesti keskbüroo, mille direktoriks määrati 1. juulist 1992 Arnold Tenusaar.
6. maist 1993 nimetati Eesti Vabariigi Riiklik Politseiamet ümber Riigi Politseiametiks[17]. 1993. aastal reorganiseeriti Riigi Politseiameti haldusalas olevad kriminaalkuritegevuse vastased, kohtueelse uurimise, riikliku julgeoleku kaitse asutused, mille tulemusel 1. juulist 1993. aastal:
.jpg)
Aastatel 1991–2004 asus Politseiamet Tallinna vanalinnas aadressil Pagari 1. 2003. aasta 3. oktoobril sõlmisid Politseiameti esindaja Robert Antropov ja OÜ Raldon esindaja Mati Tusovi üürilepingu Politseiametile ja Põhja Politseiprefektuurile 14 000 ruutmeetri pinna üürimiseks aadressil Pärnu maantee 139 (endine AS Kalevi hoone).[18] 2004. aastal koliti uutesse nüüdisaegsetesse tööruumidesse, kus asuvad ka politsei raamatukogu, nõupidamissaalid ja politseimuuseum.[19][20]
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
