küla Pärnumaal Pärnu linnas From Wikipedia, the free encyclopedia
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
Ridalepa on küla Pärnu maakonnas Pärnu linnas. Ridalepa asukoht ja loodus Ridlepa küla asukohas on ühes 1914. aastast pärinevas kirjatöös määratletud järgmiselt: Sauga valla põhja-õhtupoolses osas asub Ridalepa küla. Piirideks on põhja- ja õhtupoolel Jõõpre kroonuvald oma Agasilla ja Saarde külaga, hommikupool osalt suur Sauga kõrge raba ja Lemmetsa küla oma madalsooga. Lõuna poolt Audru mõisa piirid Malda külaga".
 | Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. (Märts 2018) |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Märts 2018) |
Enne Eesti omavalitsuste haldusreformi 2017. aastal kuulus küla Audru valda.
Esimesed teated Ridalepa (saksa k. Roddelep) küla kohta pärinevad 1549. aastast. Millest küla on nime saanud, ei ole kindlalt teada. Vanemate inimeste arvates olla küla nimi tulnud sellest, et "siin endisel ajal küla teede ääres õige palju ridades kasvavat lepametsa on leidunud, mille järgi siinset küla Rida-lepaks kutsuti".
Küla on nimetatud ka Ridalõpeks, see nimi arvatakse olevat tulnud sellest, et Ridalepa oli Sauga mõisa kõige kaugem küla, seal külade rida lõppes. 1931. aastal välja antud Eesti teede kaardil aba on näha ka veel, et küla on nimetatud Riidalepaks.
Et Ridalepa küla asub ainult 8 km kaugusel Pärnu lahest, siis kujundavad ilmastikku Läänemere ja Atlandi ookeani põhjaosas tekkivad tsüklonid. Sademeid on selles piirkonnas taimekasvu perioodil (maist oktoobrini) 250–300 mm ja aastas keskmiselt 540–650 mm. Öökülmadeta periood kestab 130–170 päeva. Aluspõhjaks Ridalepa külas on Maa kauges minevikus tekkinud lubjakivimid, mis on kaetud tüseda valkjashalli savi, kruusa ja liiva (Pähkmoreeni) kihiga. Neid omakorda katavad pärast jääaega tekkinud veekogude setted. Meresetetel on kujunenud kõik sealsed mineraalmullad. Valdava osa muldadest moodustavad soostunud kamarmullad, vähesel määral esineb ka soostunud leetmuldi. Audru jõe kallastel on kujunenud märjad lammimulad. Ridalepa rabaga piirneval alal esineb ka vähesel määral turvasmuldi. Need mullad on tekkinud kõrge põhjavee seisu ja perioodiliselt kogunevate pinnavete tegevuse tagajärjel.
Mulla lõimise järgi on Ridalepa küla mullad väga erinevad: põhja pool Sauga-Jõõpre maanteed on rasked ja keskmised savimullad, lõuna pool aga liivamullad, kohati ka vesiliivad. Seda on tähele pandud juba ühes vanemas, 1914. aastast pärinevas Ridalepa küla kohta käivas ülevaates, kus kirjutati: "Küla on õieti kolmest osast koos: "Ojade külast", "Suurkülast" ja "Vihaksi külast". Maapind on Ojade külas savine, Suures külas liivakas ja liivakas-savine, Vihaksi külas liivane."
Ridalepa küla territoorium kuulub Madal-Eesti nõrgalt lainjate tasandike hulka. Absoluutne kõrgus ulatub kaheksast meetrist 12 meetrini. Maapinna kalle on kagust loodesse.
Ühtlaselt tasast reljeefi liigestab Audru jõgi, mis saab alguse Lavassaare järvest ja suubub Kirbu jõe nime all Valgeranna ja Pärnu linna vahel Pärnu lahte. Jõgi voolab ilusate kallastega 5–6 meetri sügavuses orus. Suure vesikonnaga on veel Ridalepa lisajõgi, mis Suurdevälja talu juures ühineb Suurdevälja ojaga ja Viraselja juures suubub Audru jõkke. "Jõgedest on siin "Ridalepa jõgi" ja Ojade külast läbilõikav "oja", mille järgi siinsed taludki oma nimetuse on saanud. Suurdevälja talu piirides ühinevad "jõgi" ja "oja" isekeskis ja panid enne muiste Lasna peremehel jahuveski ja rehepeksumasina käima. Siit ruttavad need kaks veesoont ühises sängis edasi, sünnitavad Suurekülas palju käänakuid ja toredaid jõe aasasid, edasi Vihaksi külast läbi. Malda küla piiri peal ühinevad Jõõprest tuleva jõega ja ruttavad siis ühise Audru jõe nime all edasi Pärnu lahte" (Pildike "Ridalepast". "Kodu" 1914, nr 6, lk 41)
Põhjavesi ulatub looduslikus seisundis olevatel muldadel, s.o ülesharimata maadel veel mai algul kuni mullapinnani. Liiga kõrge põhjavesi on Ridalepas takistanud õigeaegset põldude harimist ja vähendanud saake. 99,9% Ridalepa küla territooriumist kannatab liigniiskuse all ja on vajanud kuivandamist.
Mulla viljakuse poolest kuulub Ridalepa küla keskmiste hulka. Mulla viljakust arvestatakse 100-punktises süsteemis. Ridalepa muldasid on hinnatud 41–60 punktiga. Halbu muldasid esineb vähesel määral küla lõunaosas vesiliivastel aladel.
Nüüdisajal on suurem osa Ridalepa küla territooriumist kasutusel põllumaana. Kuivendamata aladel Ridalepa oja vasakul kaldal esineb vähesel määral looduslikke võsastunud rohumaid. Lõuna piiril kasvab segaokaspuumets (mänd, kask, vähesel määral ka kuusk).
Audru jõe kallastel kasvab kask, lepp, sarapuu ja remmelgas. Jõe vasak kallas Viraselja talu naabruses kannab Viraselja mäe nime ja on kaetud metsaga, kus kasvavad kask, kuusk, vaher, tamm, pärn ja mänd. Samas kasvab ka kukeseeni, haavariisikaid, kuuseriisikaid ja männiriisikaid. Marjadest kasvab seal mustikad, vähesel määral ka pohli ja rabaga piirnevas metsas ka jõhvikaid.
Pärnu ümbruse on inimene asustanud väga kaugel minevkus: keskmisel kiviajal (umbes 7500 aastat e.m.a). Seda kinnitavad 1967.–1968. aastal sealt Sindi lähedalt Pulli külast leitud kõige vanemad tõendid inimasustusest Eesti alal. Seni olid kõige vanemad inimeasustuse jäljed leitud Kunda lähedalt Lammasmäelt, sealt saadud tulevkivi- ja luuesemete järgi on arheoloogid kindlaks teinud, et selleaegne inimene, aga ka Pärnu ümbruse veelgi varasemad asukad olid küttijad ja kalastajad, kes elasid järvede ja jõgede kaldail. Nende ainsaks koduloomaks oli koer. Kuna Pulli küla asub küllaltki Ridalepa lähedal, siis võis inimene juba neil kaugetel aegadel olla sinna asunud.
Esimesed teated Ridalepa küla kohta, nagu eespool märgitud, pärinevad 1549. aastast. Põlisest asustusest Ridalepas aga kõneleb seegi, et seal Popi Hendrik Tannebaumi heinamaal pärna- ja sarapuusalus olnud hiigekivi, mis möödunud sajandi lõpul või käesoleva sajandi algul kivikoristamise ja karjalauda ehitamisega hävis.
Veidi täpsemaid andmeid Ridalepa külas ja tema elanikest on 18. sajandi lõpust, küla keskele Põhhakale (Põhjakoo, Põhjaku) tallu asus siis elama Mihkel, võib-olla ka tema poeg, keda kutsuti Laso Mihkli Hansuks (sündinud u 1700, surnud 1770 või hiljem). Juba tollal kasutati Põhhaka nime kõrval talu nimena Laso nime. Raske on kindlaks teha, kas Laso oli kohanimi või Mihkli isa nimi, keda kutsutud Siimu Lasoks. Laso Mihkel elanud algul Ristimetsa all (Siimu piirkond). Sealt on ta viinud oma eluaseme Naelaka taha ja õige pea praegusele kohale Põhjakale. Tähendab praeguses Ridalepas oli siis vähemalt kolm elukohta.
18. sajandi lõpust on teateid veel ühest talust. 1797. aastal on ühte Ridalepas rajatud uustallu (Oja talu) läinud eelnimetatud Hansu vend Mihkel. Hilisemast ajast (näiteks 1858. aastast) on ka teateid vabadikukohtadest Ridalepas, nimelt Liiva vabadikutalust. Kindlasti on hiljemalt 18. sajandi lõpul ja 19. sajandi algul tekkis Ridalepa külla veel vabadiku- või popsikohti.
