Raudonė loss

Raudonė loss (Raudonės pilis) on loss Leedus Jurbarkase rajoonis Raudonė vallas Raudonė alevis.

Raudonė loss

Ajalugu

Algselt asus lossi kohal Saksa ordu Bayersburgi linnus, mis valmis pärast seda, kui leedulased olid hävitanud algse Bayersburgi praeguses Veliuona alevis. Linnus on Ida-Preisimaa legendi "Bayersburgi lossi neitsi" toimumispaik. Pärast Tannenbergi lahingut oli ordu sunnitud kindlusest loobuma.

Algselt oli linnus kohaliku riigimõisa keskuseks, kuid XVI sajandil andis Zygmunt II August selle Preisi kaupmehe Hieronymus Krispin-Kirschensteini valdusse. Tema poeg hakkas vana kindluse asemele uut lossi ehitama. Kindlustatud loss valmis aastaks 1610. Arvatakse, et renessansiajastule tüüpilise kindlustatud elamu arhitekt oli hollandlane Peter Nonhardt. Ehitise väljapaistvaim osa oli 33,5 meetrit kõrge torn.

XVIII sajandil läks loss Olędzkite suguvõsa valdusse. Nemad võtsid käsile hoone renoveerimise, projekti tegi arhitekt Laurynas Gucevičius. Hoone sai klassitsistliku ilme.

Aastal 1811 läks hoone Platon Zubovi valdusse. Ta lasi samuti hoone rekonstrueerida, palgates selleks arhitekt Cesare Anighini. Kompleksis jätkusid ehitustööd ka järgmise omaniku, Platon Zubovi vennatütre Sophia von Pirch-Kaisarova ajal. Hoone kujundati ümber uusgooti stiilis, samuti ehitati selle juurde aastal 1877 valminud kõrvalhoone, mida kasutati algul lao ja teenijate elupaigana, hiljem ehitati see ümber veskiks. Aastast 1898 olid omanikud Sophia von Pirch-Kaisarova tütretütar Sophia Waxell ja tema abikaasa José Carlos de Faria e Castro, pärast Sophia surma aga nende poeg Joseph Carlo de Faria e Castro, tema abikaasa Olga Kordaševskaja ja nende lapsed.

Aastal 1937 loss võõrandati ja see anti üle Leedu Pangale. Teise maailmasõja ajal sai loss kannatada.

Aastal 1965 loss rekonstrueeriti arhitektide S. Čerškutė ja V. Jurkštase projekti järgi. Loss anti Raudonė põhikooli kasutusse. Aastal 1968 taastati ka lossi peatorn, mis avati külastajatele.

Park

Lossi juures asub 26,8 hektari suurune park, mida hakati rajama XVI sajandi alguses. Pargis asub aastal 1977 valminud kõrvalhoone, mis tegutseb aastast 1923 veskina. Platon Zubov rajas parki ka paisjärve. Pargis asub mälestusmärk langenud Punaarmee sõduritele.

Pargis domineerivad kohalikud liigid: harilik vaher, harilik pärn, harilik saar, harilik tamm, harilik kuusk, harilik haab sookask ja arukask. pihlakad ja pajud. Sophia von Pirch-Kaisarova ajal lisati ka võõrliike, näiteks Euroopa lehiseid ja pähklipuid. Samuti kasvab seal harilik hobukastan. Vanim puu on harilik tamm, mille legendi kohaselt istutas Gediminas.

• 
  Raudonė lossi torn
• 
  Lossihoov
• 
  Raudonė loss

Välislingid

• Loss YouTube'is