Imikute ja väikelaste rauavaegusaneemia on sageli esinev haiguslik seisund, mille põhjus on enamasti vähene rauasisaldus tarbitavas toidus või häiritud raua imendumine soolestikus.[1] Rauavaegusaneemia mõjutab laste kasvu ja arengut esimestel eluaastatel.[2]
Pikemalt artiklis Rauavaegusaneemia
Organismi hapnikuga varustamises on kesksel kohal erütrotsüüdid ja nendes sisalduv hemoglobiin. Hemoglobiin koosneb valgulisest ja mittevalgulisest osast, mille keskel asuv raua-aatom on võimeline siduma hapniku ja süsihappegaasi. Rauavaeguse tingimustes häirub hemoglobiini tootmine ja uued moodustuvad erütrotsüüdid sisaldavad vähem hemoglobiini. Seetõttu näivad rauavaegusaneemia korral erütrotsüüdid mikroskoopilisel uuringul ka heledamad. Väiksema hemoglobiinisisalduse tõttu on erütrotsüüdid väiksemad (mikrotsütaarsed). Kestval rauavaegusel kujuneb aneemia. Aneemia tähendab erütrotsüütide võimetust tagada kudede hapnikuga varustatus. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni järgi loetakse aneemiaks olukorda, kus vere hemoglobiinisisaldus on < 110 g/L lastel vanuses 6–59 kuud, < 115 g/L lastel vanuses 5–11 aastat ja < 120 g/L lastel vanuses 12–14 aastat.[3] Hinnanguliselt on pooled aneemiajuhud põhjustatud rauavaegusest.[4][5] Loote rauavarud kujunevad valdavalt raseduse kolmandal trimestril, mistõttu on enneaegsete laste kaasasündinud rauavarud väiksemad. Emalt pärinevad rauavarud ammenduvad 4.–5. elukuul ja seejärel sõltub päevase rauavajaduse tagamine toidus sisalduvast rauast ja selle imendumisest imiku soolestikus.
Rauavaegusaneemia korral on imikutel ja väikelastel levinumateks ilminguteks kahvatus, ärrituvus, isutus, väsimus ning kui hemoglobiiniväärtus on väga madal, siis ka letargia. Kui vereanalüüse tehakse imikutele ja väikelastele enamasti vaid tõsiste tervisekaebuste esinedes, siis jääb rauavaegus tihti diagnoosimata. Seetõttu tehakse Eestis ja mitmes teises riigis imikutele 10–12 kuu vanuses regulaarse tervisekontrolli ajal vereanalüüs. Rauavaegust ja rauavaegusaneemiat imikueas seostatakse hilisemas lapseeas halvenenud neurokognitiivsete funktsioonidega ja vähese füüsilise aktiivsusega (ning sellest tulenevate terviseprobleemidega, nt rasvumisega). Mõjud jäävad sageli püsima ka pärast edukat raua-ravi.[1] Seetõttu on rauadefitsiini ennetamine imikutel ja väikelastel kiires kasvuperioodis eriti oluline, et tagada kesknärvisüsteemi normaalne areng.[6]
Rauavaegusaneemiat esineb rohkem poistel ja enneaegsetel lastel. Soopõhine erinevus kaob, kui lisatoiduna hakatakse kasutama rauaga rikastatud toite. Sõltumata põhjusest esineb rauavaegust 3–48%-l üle 12 kuu vanustel lastel. Lai varieeruvus tuleneb sellest, er eri riikides arvestatakse rauavaeguse diagnoosimisel eri hemoglobiiniväärtusi. Rauavaegusaneemia levimus Põhja-ja Lääne-Euroopas on < 5% ja Ida-Euroopas vahemikus 9–50%.[7] Levimus püsib kõrge hoolimata imetamise levimuse tõusust ja rauaga rikastatud toitude suurenenud valikust.[1]
Imikute ja väikelaste rauavaegusaneemia sagedamad põhjused:
- Vähesed kaasasündinud varud
Enneaegsetel lastel on emalt kaasa saadud rauavarud väiksemad kui ajaliselt sündinud lastel, sest rauavarud kujunevad valdavalt raseduse kolmandal trimestril. Seetõttu on enneaegselt sündinud lastel suurem risk rauavaeguse kujunemiseks. Lisaks on enneaegsetel lastel ka suurem rauavajadus.[1] Kui emal on raseduse ajal (eriti raseduse kolmandal trimestril) rauavaegus, jäävad lootel kujunevad rauavarud väikseks. Seetõttu saavad enneaegsena sündinud imikud rauavaegusaneemia ennetuseks rauapreparaati.
- Ema rauavaegus
Rinnapiimatoidul olevad imikud omastavad rauda rinnapiimast. Kui emal on rauavaegus või rauavaegusaneemia (sh mitte-sümptomaatiline ja diagnoosimata) võib imiku saadav päevane rauakogus jääda alla normipiiride. Hemoglobiini tootmise tagamiseks hakkab imik kiiremini kulutama looteperioodis kaasasaanud rauavarusid ja rauavaegus kujuneb kiiremini.
- Pikk ainult rinnapiimaga toitmine
Kuna rinnapiimas on rauda vähe (0,4 mg/L), siis ei piisa ainult rinnapiimast imiku rauavajaduse katmiseks. Emalt saadud rauatagavara väheneb oluliselt 5.–6. elukuul. Seetõttu peaks lisaks rinnapiimale hakkama imikule andma 6 kuu vanuselt rauarikast lisatoitu.[1][8] Imikule pakutav lisatoit peab sisaldama punast liha, milles on palju rauda. Lisatoitu peaks imik hakkama saama hiljemalt 6. elukuu lõpus, enne kui emalt kaasa saadud rauavarud ammenduvad. Raua puudus lisatoidus või lisatoidu pakkumisega viivitamine võivad viia imikul rauavaeguse ja rauavaegusaneemia kujunemisele.
- Lehmapiimaga toitmine
Lehmapiim sisaldab võrreldes rinnapiimaga rohkem rauda, kuid ka rohkem kaltsiumi. Kaltsium seob rauda ja vähendab raua omastamist soolestikus. Lõpptulemusel omandab imik või väikelaps rauda väga väikestes kogustes. 6 kuu vanustel imikutel, kes toituvad ainult lehmapiimast, esineb rauavaegust umbes 4 korda sagedamini kui sama vanadel rinnapiimast või piimasegust toituvatel imikutel.[7]
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
