Pooluntsiaal on varakeskaegne tekstikiri, mida kasutati eelkõige patristiliste ja juriidiliste tekstide kirjapanemiseks. See ei sarnane kirjapildilt untsiaaliga peaaegu üldse. Tunnuslikud on minuskelkirja m ja d, suurtähe vormiga n, pikk s (ſ) ja erilise kujuga g (ᵹ).
Pooluntsiaal arenes välja nooremast rooma kursiivist (minuskelkursiivist). Erinevalt untsiaalist on see minuskelkiri, d on ülapikendiga ja p alapikendiga; tähtede ühtne kõrgus, mis oli iseloomulik untsiaalkirjale, on kadunud.
Väljakujunenud pooluntsiaalis, mida kasutati varakeskajal, on juba märgatavad selle karaktertähekujud. Võrreldes untsiaaliga erinevad enim tähed A, B, D, E, F, G, M, P, Q, R, S, and T.
Pooluntsiaal polnud nii levinud kui untsiaal, kuid seda siiski kasutati Itaalias, Prantsusmaal ja Hispaanias.[1] Pooluntsiaalist on tugevasti mõjutatud insulaarkiri.
Liviuse epitoomi fragment, 4. sajand
Lehekülg Poitiers' Hilariuse kirjadest, 6. sajand
Lehekülg Kellsi evangeliaarist, u 800
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
