Rooma minuskelkursiiv

Rooma minuskelkursiiv ehk noorem rooma kursiiv on kiri, mis kujunes rooma majuskelkursiivist ja mida kasutati umbes 3.–7. sajandil^[1]. Osa selle tähevorme olid lähedased tänapäeva minusklitele, näiteks a, b, d ja e. Kirjatähed paiknesid võrreldes varasema kursiiviga rohkem reas ning sarnanesid üksteisega suuruselt ning proportsioonilt.

4. sajandist pärineva kirja algus. Kiri on Vitaliselt kubernerile nimega Achilius. Näha on suuremana kirjutatud tähed (litterae grandiores) fraaside alguses: "domino suo achillio, uitalis. cum in omnibus bonis benignitas tua sit praedita, tum etiam scholasticos et maxime, qui a me cultore tuo hono- rificentiae tuae traduntur, quod honeste respicere velit, non dubito, domine praedicabilis. Quapropter Theofanen[...]

Kirjatähed olid püstised, valdavalt üksteisega seotud, kirjutati arvatavasti kiiresti ja kirja kasutati äri- ja muude ametlike tekstide, nagu kirjade, aktide, teadete ja märkmete kirjapanemiseks. Kirjutati kas stilusega vahatahvlile või tindiga papüürusele, harvem ka pärgamendile.

Võrreldes varasemate kirjastiilidega ilmusid rooma minuskelkursiivis esimest korda kirja ajaloos osa kirjatähtede üla- ja alapikendite taolised jooned^[1]. Selle kirja baasil kujunesid 7. sajandiks mitmed regionaalsed kirjad, nagu läänegooti kiri Hispaanias, benevendi kiri Lõuna-Itaalias ja merovingide kiri Põhja-Prantsusmaal. Samuti mõjutas rooma minuskelkursiiv osaliselt untsiaali ja 5. sajandil loodud raamatukirja pooluntsiaali tähekujusid, eriti a, g, r ja s kuju.

Viited

1. Ancient Scripts: Rustic Capitals, Old and New Roman Cursive. - Darthmouth Ancient Books Lab

Välislingid

• Overview — Cursives and Capitals. - Latin Scripts - Classical Antiquity. HMML School