Pikkpoiss

From Wikipedia, the free encyclopedia

Pikkpoiss

Pikkpoiss ehk hakkliharull (ka hakkpraad või hakkpäts, rahvasuus ka vale jänes[1] ja valejänes) on enamasti piklikus ahjuvormis küpsetatud hakklihast toit.[2] Toit on pärit Mandri-Euroopast ja selle juured ulatuvad Vana-Roomasse.

Thumb

Koostis

Roa põhikoostisaine on kas veise-, lamba-, sea- või metsloomalihast, harvemini hobuse- või linnulihast valmistatud hakkliha. Hakklihale lisatakse lisakoostiainetena näiteks leiva- ja saiapuru, sinepit või tomatipastat. Maitseainetest järgi võib lisada peterselli, sellerit, koriandrilehti, soola, pipart, karrit või eksootilisemaid vürtse näiteks jahvatatud nelki, tähtaniisi ja kaneeli (ka kassiat). Pikkpoissi tehakse ka seene-, muna-, juustu- või juurviljatäidisega.

Vorm ja küpsetamine

Hakklihatainast vormitakse leivapätsikujuline hakkpäts, mida küpsetatakse kas ahjuvormis või küpsetusfooliumi keeratult ahjus või mis hautatakse keskmisel kuumusel küpseks pliidile asetatud küpsetuspannil. Seda rooga saab valmistada ka mikrolaineahjus.

Levik ja nimetus

Sakslaste koduköögis kannab roog nimetust Hackbraten, Faschierter Braten või Falscher Hase. Paljudes piirkondades kasutatakse täidisena keedetud kanamune. Soomlaste koduköögis kannab roog nimetust "lihamureke". Roog tehakse hakk-kotleti tainast, maitsestamiseks kasutatakse üksnes soola ja musta pipart.

Vaata ka

Viited

Välislingid

Wikiwand - on

Seamless Wikipedia browsing. On steroids.