Pikkpoiss
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pikkpoiss ehk hakkliharull (ka hakkpraad või hakkpäts, rahvasuus ka vale jänes[1] ja valejänes) on enamasti piklikus ahjuvormis küpsetatud hakklihast toit.[2] Toit on pärit Mandri-Euroopast ja selle juured ulatuvad Vana-Roomasse.

Koostis
Roa põhikoostisaine on kas veise-, lamba-, sea- või metsloomalihast, harvemini hobuse- või linnulihast valmistatud hakkliha. Hakklihale lisatakse lisakoostiainetena näiteks leiva- ja saiapuru, sinepit või tomatipastat. Maitseainetest järgi võib lisada peterselli, sellerit, koriandrilehti, soola, pipart, karrit või eksootilisemaid vürtse näiteks jahvatatud nelki, tähtaniisi ja kaneeli (ka kassiat). Pikkpoissi tehakse ka seene-, muna-, juustu- või juurviljatäidisega.
Vorm ja küpsetamine
Hakklihatainast vormitakse leivapätsikujuline hakkpäts, mida küpsetatakse kas ahjuvormis või küpsetusfooliumi keeratult ahjus või mis hautatakse keskmisel kuumusel küpseks pliidile asetatud küpsetuspannil. Seda rooga saab valmistada ka mikrolaineahjus.
Levik ja nimetus
Sakslaste koduköögis kannab roog nimetust Hackbraten, Faschierter Braten või Falscher Hase. Paljudes piirkondades kasutatakse täidisena keedetud kanamune. Soomlaste koduköögis kannab roog nimetust "lihamureke". Roog tehakse hakk-kotleti tainast, maitsestamiseks kasutatakse üksnes soola ja musta pipart.
Vaata ka
Viited
Välislingid
Wikiwand - on
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.