Rootsi diplomaat From Wikipedia, the free encyclopedia
Philipp von Krusenstiern (Filip Krusenstjerna (Krusenstierna), 1649. aastani Philipp Crusius (Philipp Cruse[1]); 21. aprill vkj / 1. mai 1597/98 Eisleben, Saksi-Anhalt – 31. märts vkj / 10. aprill 1676 Tallinn) oli Rootsi riigiametnik, jurist, diplomaat ja poliitik.
9. märtsil 1649 sai ta Rootsi kuningannalt Kristiinalt aadlikirja ja aadeldamisel perekonnanime "von Kruus",[2] ning immatrikuleeriti 1650 Krusenstierna (rootsipäraselt "von Crusenstjerna"/von Krusenstjerna) nime all (nr. 460) Rootsi rüütelkonda.[3]
Philippi vanemad olid Eislebeni pastor Johannes Crusius (1550–1616) ja Barbara Kreijer.[4]
1610. aastal immatrikuleeriti Philipp Crusius Leipzigi ülikooli, kus lõpetas õigusteadusalased õpingud litsentsiaadi kraadiga (Licentiatus juris utriusque).
Crusius alustas teenistust krahv Ernst von Mansfeldi nõunikuna. Alates 1622. aastast oli ta Holstein-Gottorfi hertsogi Friedrich III teenistuses. 1627. aastal astus ta keiser Ferdinand II teenistusse ja töötas sõjakomissarina Dithmarschenis ning seejärel presidendina Stormarnis. Lübecki rahu sõlmimise järel 1629. aastal võttis Friedrich III Crusiuse taas oma teenistusse. 1633 lähetas hertsog Friedrich III ta koos kaupmehe Otto Brüggemanni ja sekretäri Adam Oleariusega saadikuna Moskvasse ja 1635 Holstein-Gottorpi saatkonnas Pärsiasse, et saada Venemaalt õigus kaubelda Pärsiaga (Idamaadega) vahetult. Crusius peatus laevahuku tõttu 1635 Kundas ja Tallinnas ning 1639 tagasiteel taas Tallinnas, kus abiellus Kunda mõisniku Johann Mölleri tütrega.[5]
Rootsi riigi teenistusse asudes sai temast 5. veebruaril 1648 Tallinna linnusekohtu asenõunik ja assessor.
Alates 1653. aasta 1. jaanuarist oli ta Rootsi Kuningliku Kommertskolleegiumi Läänemereprovintside Eesti- ja Ingerimaa[6] kommertsdirektor, 20. augustist 1653 Narva linnusekrahv.
Rootsi-Poola sõja ajal 1655–1658 oli ta kuninga Karl X Gustavi poolt Moskva tsaari Aleksei I Mihhailovitši juurde saadetud Rootsi läbirääkimissaatkonna õigusnõunik Moskvas, riiginõunik Gustaf Bielke (1618-1661) ja kindralvahtmeister Alexander von Esseniga[7].
19. detsembrist 1659 kuni 5. maini 1670 oli Philipp von Krusenstiern Tallinna asehaldur.
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Philipp von Krusenstiern |
Philipp Crusius abiellus 1623 Barbara Voigtiga (surnud 1634). Abielust sündisid:
Teist korda abiellus ta 13. mail 1639 Maria Mülleriga, kes oli Tallinna raehärra ja Kunda mõisniku Johann Mülleri (surnud 1639) ja Margaretha Pröbstingi (surnud 1641) tütar.[10] Abielust sündisid:
Philipp von Krusenstierna koostas aastail 1648–1650 (koos Eestimaa rüütelkonna sekretär Caspar Meyeriga) Eestimaa rüütliõiguse seadustiku "Des Hertzogthums Ehsten Ritter- und Landrechte" (anti välja alles 1821 täiendatud kujul). Selle kodifikatsiooni kinnitas Rootsi kuningas Karl XII 1699. aastal, kuid kohtupraktikas kasutati seda sageli juba varem.
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
