Philipp Jakob Karell (vene Филипп Яковлевич Карелль; vkj 28. november / 10. detsember 1806 Tallinn – 18. august 1886 Peterburi) oli eesti arst. Algselt oli Karelli perekonnanimi Jakobson.
Tsaari õukonnas
Ta oli üks esimesi eesti soost arste, kes lõpetas Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinidoktori kraadiga. Pärast seda läks ta Peterburi, kus töötas sõjaväearstina. 1844. aastast oli ta ihukaardiväe ratsaväepolgu sõjaväehaigla ülemarsti kohusetäitja Krasnoje Selos ning juhtis seda haiglat elu lõpuni. 1849. aastast oli keiser Nikolai I ja hiljem keiser Aleksander II perekonna ihuarst.[1] 1856. aastast tegelik riiginõunik. 1867. aastast salanõunik. Vene imperaator andis talle kõrgeima Vene impeeriumi autasu Püha Andrease ordeni. Karell oli Venemaa pärusaadel, aadlivapp kinnitati imperaatori poolt 1864. aastal.
Karell lahkus vabatahtlikult Aleksander II ihuarsti kohalt, kuna keeldus tegemast aborti hilisemale Aleksander II morganaatilise abikaasale vürstinna Dolgorukovale. Tegemist oli enneolematu skandaaliga, mis aga tegi Karelli väga populaarseks teiste Romanovite tsaariperekonna liikmete seas. Kõrgelt hindas Karelli järgmine Vene imperaator Aleksander III. Fakt on, et hiljem hõivasid tsaari ihuarstide ja õukonna arstide ametikohad Karelli sugulased Gustav von Hirsch jt.
Doktor Karell propageeris piimravi[2], mis seisnes mitme haiguse ravimises üksnes piimaga toitmisega.[3] Tema selleteemaline uurimistöö avaldati 1865. aastal väljaandes "St. Petersburger Medizinische Zeitschrift"[4] ja 1866. aastal väljaandes "Archives générales de médecine".[5][6]
Tema algatusel asutati 1867. aastal Vene Punane Rist.
Karell suri 80. eluaastal Peterburis Jelagini saarel asunud keisri suveresidentsis (Jelagini loss). Poeg Aleksander Karelli ütluste kohaselt suri ta hobusetõlla ümberminemisel tekkinud vigastusest väljaarenenud kõhuvähki, mis kahe kuuga doktori hauda viis.[7]
Eestis
Philipp Karell oli Kreutzwaldi ja Faelmanni kaasaegsena ka suur Eesti patrioot, temast sai 1882. aastast Õpetatud Eesti Seltsi auliige ja 1885 Tallinna aukodanik. Peterburi aastatel aitas ta Kreutzwaldil avaldada „Kalevipoja“ rahvaväljaande ja toetas ka Eesti kunstnikke. Kumu püsiekspositsioonis asub Johann Köleri 1886 aastal maalitud portree Philipp Karellist, kus taustal Eesti talu.[8]
Tunnustus
- Ordre de Saint-Alexandre Nevski
- Ordre de Sainte-Anne (1re classe)
- Ordre de l'Aigle blanc (Russie impériale)
- Ordre de Saint-Stanislas (1re classe)
- Ordre de Saint-Vladimir (2e classe)
- Ordre de Saint-Vladimir (1re classe)
Isiklikku
Tema vanem vend, helilooja ja muusikategelane Carl Friedrich Karell (1791–1857; vene К.Я. Карель) oli helilooja Pjotr Tšaikovski õigusteaduskooliaegne klaveriõpetaja.[9] Philipp Karell oli abielus Marie Lebeauga, esimeses abielus Nestler, kelle isa oli prantslane, ema aga venelanna. Neil oli palju lapsi, kellest tuntuim oli polkovnik Aleksander Karell.
Kirjanik Jaan Kross on kirjutanud ajaloolise näidendi „Doktor Karelli raske öö“, mille nimiosas esines 1994. aastal Eesti Draamateatris etendunud näidendis Ain Lutsepp.
Viited
Kirjandus
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
