Pavlodar
From Wikipedia, the free encyclopedia
Pavlodar (kasahhi ja vene keeles Павлодар, mitteametlikult ka Кереку) on linn Kasahstanis, Pavlodari oblasti keskus.
| Pavlodar | |||||
|---|---|---|---|---|---|
| |||||
 | |||||
  Pavlodari lipp
Pavlodari vapp
| |||||
| Pindala: 400 km² | |||||
| Elanikke: 353 930[1] (2014) | |||||
| Koordinaadid: 52° 19′ N, 76° 57′ E | |||||
  | |||||
Pavlodar on tähtis liiklussõlm. Kõigepealt asub ta Irtõši jõe ääres ja jõge mööda sõidavad laevad. Jõe paremat kallast mööda läheb maantee loode suunas Omskisse ja kagu suunas Semej kaudu Hiina poole. Teine maantee läheb läände Jekibastuzi kaudu Astanasse ja Karagandõsse ning itta Venemaale Kulunda kaudu Barnauli. Linna läbib Astana–Barnauli raudtee. Pavlodari lähedal eraldub sellest haru, mida mööda saab sõita Semej kaudu Öskemeni ja Almatõsse.[2]
Pavlodaris on mandriline kliima. Aasta keskmine temperatuur on +3,4 °C. Kõige kuumemad kuud on juuli (+21,5 °C) ja juuni (+19,7 °C), kõige külmemad kuud on jaanuar (–15,3 °C) ja veebruar (–14,6 °C). Aasta keskmine õhuniiskus on 67,5% ja tuule kiirus 3,2 m/s.
5. augustil 1922 langes ühe päeva jooksul 105 mm sademeid.
23. mail 1938 kukkus kell 13.40 linnanõukogu lähedale meteoriit kaaluga 120 g.
13. detsembril 1958 nähti linnas umbes tunni aja jooksul virmalisi.
2011. aasta rahvaloenduse andmetel oli suurim rahvusrühm Pavlodaris venelased, keda oli 45,74%. Järgnesid kasahhid (38,62%), ukrainlased (6,69%), sakslased (2,73%) ja tatarlased (2,34%). Ülejäänud rahvaid oli igaüht alla 1%.
Pavlodari rahvaarv kasvab kiiresti. 2009. aastal elas linnas 317,8, 2010. aastal 331,7 ja 2011. aastal 341,8 tuhat inimest.
Asula tekkis 1720 kasakate asutatud sõjaväeposti juurde. See rajati piirkonna soolajärvede kontrollimiseks, mis olid tähtsad soola saamise allikad. Esialgu kandis ta Korjakovski nime.
19. sajandil sai Korjakovski soolatootmis- ja ühtlasi põllumajanduskeskuseks. 1861 sai ta linna õigused ja uue nime Pavlodar, mis vene keeles tähendab 'Paveli kink'. Ta nimetati tollase Venemaa tsaari Aleksander II poja Pavel Aleksandrovitši järgi, kes sündis 3. oktoobril (ukj) 1860.
Tähtsusest hoolimata oli Pavlodar kaua aega väike linn. Näiteks 1897. aasta rahvaloenduse järgi oli seal 8 tuhat elanikku. Alles 1955 alanud uudismaade ülesharimise kampaania pani aluse linna kiirele kasvule.
1903 ilmus linna esimene jalgratas. 1904 rajati esimene auru jõul töötav jahuveski. 1905 tähistati esimest korda 1. maid. 1906 loodi esimene sotsiaaldemokraatide rühm.
1. veebruaril 1918 kehtestati Pavlodaris nõukogude võim.
1920 avati linnas esimene telefonikeskjaam, esialgu küll üksnes 20 abonendi jaoks.
Samal aastal avati linnas teater, mis kandis Karl Marxi nime. Teater avati Friedrich Schilleri näidendiga "Röövlid".
1924 jõudis linna raudteeliin Slavgorod–Kulunda–Pavlodar. 1949 valmis raudteesild üle Irtõši ja 20. detsembril 1953 avati raudteeühendus Astanaga (tollal Akmolinsk).
1926 rajati esimene elektrijaam võimsusega 100 kW. 1929 hakati edastama raadiosaateid.
15. jaanuaril 1938 moodustati Kasahstani NSV koosseisus Pavlodari oblast, mille keskus oli Pavlodaris. 8. jaanuaril 1940 moodustati esimene oblasti täitevkomitee.
1948. aasta juulis avati linnas lennujaam. Avati lennuliinid Karagandõsse ja Astanasse (tollal Akmolinsk). 1949. aasta juunis avati lennuliin Moskvasse ja samal aastal maandus linnas esimene lennuk Almatõst.
31. oktoobril 1962 rajati üle Irtõši maanteesild. See oli umbes 700 m pikk.
Pavlodari rajati suured sõjatööstuse ettevõtted ja sellepärast oli ta kuni 1992 välismaalastele suletud linn.
Pavlodar on tööstuslinn, kus tähtsaim tööstusharu on metallurgiatööstus. Toodetakse muu hulgas alumiiniumoksiidi, alumiiniumi ja terast. Linnas on ka masinaehitus, toiduainetetööstus ja naftatöötlemine (viimane alates 1978).
Pavlodaris asuvad Pavlodari Riiklik Ülikool, mis on nimetatud 20. sajandi alguse kommunistliku kirjaniku Sultanmahmut Toraigõrovi järgi, ja Pavlodari Riiklik Pedagoogiline Instituut.
Pavlodaril on kolm sõpruslinna: Bydgoszcz (Poola), Omsk (Venemaa) ja Denizli (Türgi).
Wikiwand in your browser!
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.
