From Wikipedia, the free encyclopedia
PzKpfw II ehk Panzerkampfwagen II (tänapäevaselt ka Panzer II) oli Saksamaal 1935–1944 toodetud kergete tankide perekond.
PzKpfw II Ausf. C | |
---|---|
PzKpfw II Ausf. C | |
Pikkus | 4,8 m |
Laius | 2,2 m |
Kõrgus | 2,0 m |
Kaal | 9,5 t |
Kiirus | maastikul 26 ja maanteel 40 km/h |
Käiguvaru | maanteel 125 ja maanteel 200 km |
Suurtükk | 20 mm KwK30L/55; laskemoona 180 mürsku |
Kuulipildujad | 1×7.92 mm MG 34; laskemoona 2250 padrunit |
Soomus | 10–30 mm |
Mootor | 6 silindriline Maybach HL62TRM |
Mootori võimsus | 140 hj |
Meeskond | 3 inimest |
1934. aastal kuulutati välja konkurss 20 mm kahuriga relvastatud kergetanki projektile, millest võtsid osa ettevõtted Krupp, Henschel ja MAN. Projekti koodnimeks oli LaS 100 (Landwirtschaftlicher Schlepper – põllumajandusveduk). Saksa Relvastusamet valis katsetuste järel parimaks MAN-i masina, mis ka tootmisse lasti.
1935. aastal läks Panzer II algmudel tootmisse. Tank kaalus eri andmetel 7,2–7,6 tonni ning oli relvastatud 7,92 mm kuulipilduja MG34 ja 20 mm kahuri KwK 30-ga (Kampfwagenkanone – tankikahur), mis asusid pöörlevas tornis kõrvuti. Kahuri mürsk kaalus 146 grammi. Selle algkiirus oli 785 m/s ja 100 meetri pealt läbistas ta 28 mm paksuse soomuse. Laskemoona oli kaasas 1425 padrunit kuulipildujale ja 180 mürsku kahurile. Meeskonda kuulus 3 meest.
Tank oli 4,86 m pikk, 2,65 m lai ja 2,08 m kõrge. Tankile paigutatud 6-silindriline ja 130-hobujõuline Maybachi mooror HL57TR andis talle maanteel kiiruseks 40 km/h. Tanki veermikul oli kummalgi küljel 6 väikest kanderatast. Soomuse oli 5–13 mm paks.
Tanki PzKpfw II kolme mudelit Ausf. a1, Ausf. a2 ja Ausf. a3 toodeti 1935–1937 kokku 75 tükki (vastavalt 10, 15 ja 50).
1937. aastal läks tootmisse tanki uus mudel PzKpfw II Ausf. b, mis sarnanes a-mudeliga, kuid sellele oli paigutatud veidi võimsam, 140-hobujõuline Maybachi mooror HL62TR, mis oli samuti 6-silindriline. Uue mootori tõttu ehitati uus mudel 38 cm pikem ja ka tanki kaal tõusis 7,9 tonnini.
Veebruaris ja märtsis 1937 toodeti seda mudelit firmades MAN ja Daimler-Benz kokku 25 masinat.
1937. aastal firmas Henschel tootmisse lastud PzKpfw II Ausf. c sai endale uue veermiku, millel oli kummalgi küljel 5 kanderatast (suuremad kui eelmistel mudelitel). Analoogilised olid ka järgmised Panzer II mudelid A, B ja C.
Tankide relvastuseks oli 20 mm kahur KwK30, millel oli kaasas 180 mürsku, ja 7,92 mm kuulipilduja MG 34 2250 padruniga. Mootoriks oli 6-silindriline 140-hobujõuline Maybachi mootor HL62TRM, mis arendas kiirust kuni 40 km/h. Käiguvaru maanteel oli 200 ning maastikul 125 km. Need mudelid olid 4,81 m pikad, 2,38 m laiad ja 2,02 m kõrged. Tank kaalus 9,5 tonni, selle soomus oli 10–30 mm paks ja meeskonda kuulus 3 meest.
Neid mudeleid toodeti kokku kuni 1940. aastani 1113 tükki.
1938. aastal sai Panzer II kolmanda veermiku variandi, kummalgi küljel 4 suurt kanderatast. Neid tanke on nimetatud ka kiirtankideks (Schnell-Kampfagen). Sama mootor mis eelmistel mudelitel andis neile maanteel kiiruseks 55 km/h. Tankid kaalusid 9,5 tonni, olid 4,64 meetrit pikad, 2,3 meetrit laiad ja 2,01 meetrit kõrged. Relvastus ja meeskonna suurus olid samad mis eelmistel mudelitelgi.
Aastatel 1938–1939 toodeti neid tanke MAN-is kokku 43 tükki.
1941. aasta märtsis tootmisse läinud PzKpfw II Ausf. F oli analoogiline A-, B- ja C-mudeliga, kuid tal oli uus ja veidi parema soomusega kere. Soomus oli 14,5–35 mm paks. Viimastele tankidele, mis valmisid 1942. aasta sügisel, pandi peale uus 20 mm kahur KwK 38 L/55, mille 100-grmmise soomusmürsu algkiirus oli 1050 m/s.
PzKpfw II Ausf. F mudelit toodeti 1942. aasta detsembrini kokku 524.
1941. aasta aprillist kuni 1942. aasta veebruarini toodeti Panzer II G mudelit tehasenimetusega VK.901. Sellel oli uus veermik, mille suured kanderattad paiknesid nn. malekorras. Tankile paigutatud Maybachi mootor HL66P3 andis talle kiiruseks maanteel 50 km/h. See mudel oli 4,24 m pikk, 2,28 m lai ja 2,05 m kõrge ning kaalus 9,5–10,5 tonni. Relvastuse moodustasid 20 mm automaatkahur EW141 MG ja 7,92 mm kuulipilduja MG34.
PzKpfw II Ausf. G-d toodeti kolmes variandis (G1, G3 ja G4) MAN-is kokku 12 tanki.
1942. aasta septembris valmis järgmisest MAN-i ettevõtte Panzer II mudelist PzKpfw II Ausf. H prototüüp VK. 903, mis jäigi sellest mudelist ainsaks. Selle relvastuse moodustasid nagu F-mudelilgi 20 mm kahur KwK38L/55 ja 7,92 mm kuulipilduja MG34. 1943. aastal plaaniti sellele peale panna veel võimsam kahur, nimelt 75 mm Pak 42 L/70, kuid see mõte ei teostunud.
MAN tootis ka järgmist, J-mudelit, mis sarnanes ülimalt Panzer I viimase, F-mudeliga. Tankil oli erakordselt paks soomus: ees 80 mm, taga 50 mm ning külgedel ja peal 25 mm, see aga tõstis tanki kaalu 18 tonnile. Sama mootor mis PzKpfw I Aufs. F-ilgi andis sellele tankile kiiruseks 31 km/h, läbisõiduks maanteel 150 km ja maastikul 85 km. Relvastus oli sama mis PzKpfw II Ausf. F-il.
PzKpfw II Ausf. J mudelit toodeti aprillist detsembrini 1942 kokku 22 tükki.
Parimaks Panzer II mudeliks peetav L-mudel (tehasenimetusega VK. 1303), millel oli ka Saksa tankidele omane looma nimi "Luchs" ('ilves') läks tootmisse 1943. aasta septembris. Tank oli G-mudeli edasiarendus. Selle prototüübi šassii valmistati MAN-is, pealisehitised ja torn Daimler-Benzis. Tankil oli 180-hobujõuline 6-silindriline Maybachi mootor HL66P, mis andis talle maanteel kiiruseks 60 km/h ja maastikul 42 km/h, tegevusraadiuseks vastavalt 290 km ja 175 km. Relvastuseks oli 20 mm automaatkahur KwK38L/55 (320 mürsku), mille laskekiirus oli 420–480 lasku minutis ja kuulipilduja MG34 (2280 padrunit). "Luchs" kaalus 11,8 tonni, oli 4,63 m pikk, 2,48 m lai ja 2,22 meetrit kõrge. Meeskonda kuulus 4 meest. Tanki soomus oli kuni 30 mm paks.
Tanki toodeti septembrist 1943 kuni jaanuarini 1944 MAN-is ja Henschelis kokku 104 (mõningatel andmetel 133) masinat.
PzKpfw II Ausf. M oli H-mudeli edasiarendus. Sellele oli paigutatud veidi suurem torn, mis mahutas 50 mm kaliibrilise kahuri KwK39/1.
Seda masinat ehitati 1942. aasta augustis MAN-i firmas 4 tükki.
1939. aastal saadeti mõningad Panzer II lahingukatsetusteks Hispaaniasse. Wehrmachti 2. tankidiviisi tankid Panzer II olid 15. märtsil 1939 esimesed, kes sisenesid Prahasse.
1. septembril 1939 kuulus Saksa vägede koosseisu 1224 Pz.II mudelit, millest 83 kaotati Poola-kampaania käigus jäädavalt. 25 tanki osalesid 40. pataljoni (40 Abteilung Z.B.V.) koosseisus Taani ja Norra okupeerimisel. Prantsuse-kampaania eelõhtuks oli Wehrmachtis alles veel 955 Pz.II tanki, kuid need suutsid Prantsusmaa keskmistest ja kergetankidest jagu saada vaid väga lähedaselt distantsilt.
Ettevalmistustel sissetungiks Briti saartele ehitati 52 Panzer II ümber ujuvtankideks.
Nõukogude-Saksa sõja algusest võttis osa 746 PzKpfw II, millest 424 kaotati aasta lõpuks. Enamjaolt asendati need masinad palju võimsamatega ning Panzer II kasutati peamiselt luureülesannete täitmisel. Idarindel kasutati Pz.II lahinguüksustes kuni 1943. aastani ja nende viimane suurem kasutus oli Kurski lahingus, kus osales 70 Pz.II. 1943. aastani kasutati neid ka Põhja-Aafrikas.
1945. aasta märtsis oli Wehrmachtis alles veel 145 Panzer II-t.
Peale Saksamaa kuulusid PzKpfw II veel Slovakkia, Rumeenia ja Bulgaaria armee koosseisu.
Panzer II erinevate mudelite baasil ehitati mitmesuguseid liikursuurtükke, sapöörmasinaid, sillapaigaldajaid ja leegiheitjatanke.
Tänapäevani on teadaolevalt muuseumides säilinud kümme tanki Panzer II:
Seamless Wikipedia browsing. On steroids.
Every time you click a link to Wikipedia, Wiktionary or Wikiquote in your browser's search results, it will show the modern Wikiwand interface.
Wikiwand extension is a five stars, simple, with minimum permission required to keep your browsing private, safe and transparent.