Ottomar Maddison

Ottomar Julius Martin Maddison (31. märts (19. märts vkj) 1879 Tallinn – 30. jaanuar 1959 Tallinn) oli eesti tehnikateadlane, Eesti NSV Teaduste Akadeemia liige (1946).

Ottomar Maddison

Elukäik

Maddison lõpetas 1898. aastal Tallinna Reaalkooli ja õppis aastatel 1899–1906 Peterburi teedeinseneride instituudis ja 1918. aastal kaitses samas doktoriväitekirja. Sama õppeasutuse teenistuses oli ta aastatel 1909–1921, aastast 1920 oli ta tehnilise mehaanika professor. Peterburis oli ta ka esimese ja teise polütehnikumi ning sõjaväeinseneride akadeemia õppejõud.^[1]

1921. aastal naasis ta Tallinna, kus sai tehnikumi õppejõuks. Ühtlasi oli ta aastatel 1930–1936 Tartu ülikooli õppejõud, 1935. aastast mehaanika ja raudkonstruktsioonide professor. Aastatel 1936–1950 oli ta tehnikaülikooli professor ja 1946. aastal valiti ta Eesti NSV Teaduste Akadeemia liikmeks tehnika alal^[2], kus ta oli ka tehniliste teaduste osakonna esimees.

Maddison oli tegev mitmes ühiskondlikus organisatsioonis, muu hulgas oli ta Riigi Põlevkivitööstuse nõukogu esimees (1927–1931), Tallinna linnavolikogu liige (1927–1934) ning Insenerikoja liige ja selle nõukogu liige. Ta kuulus ka Rahvusvahelise Materjalide Proovimise Ühingu ja Rahvusvahelise Sildade ja Kõrgehitiste Ühingu alatistesse komiteedesse.^[3]

Teadustöö

Instituudi lõpetamisest esimese maailmasõjani projekteeris Maddison Venemaal rohkelt suuri sildu. Koos Andrzej Pszenickiga projekteeris ta Peterburi Dvortsovõi silla ning koos Nikolai Beleljubskiga Kaasani lähe­dal ja Uljanovskis raudteesillad, mis olid esimesed suurte silletega sillad Venemaal. Samuti projekteeris ta kaks silda üle Dnepri jõe, Almatõ lähedal terassilla üle Mašati jõe oru, Pavlodari lähedal silla üle Irtõši jõe ning raudteesildu ja viadukte mujal.^[4]

Tunnustus

• 1945 Eesti NSV teeneline teadlane
• 1947 Nõukogude Eesti preemia

Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 16. juuli 1950 otsusega võeti talt Eesti NSV teenelise teadlase aunimetus ära. Teenelise teadlase aunimetus taastati Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi 27. oktoobri 1956 seadlusega.^[5]

Isiklikku

Õigusteadlane Eugen Maddisoo oli Ottomar Maddisoni vend.

Viited

1. Eesti avalikud tegelased, 1932. Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, lk 172–173.
2. TTÜ raamatukogu, 2004. Akadeemik Ottomar Maddison 125. Näituste nimestik. Vaadatud 28.07.2012.
3. Päss, V., 1940. Eesti biograafilise leksikoni täiendusköide. Tartu: Loodus, lk 193.
4. Soonurm, E., 2004. Ottomar Maddison – 125 aastat sünnist. Mente et Manu, 6.
5. Eesti NSV Teataja, 1956, 17, 180

Välislingid

• Ottomar Maddison Eesti biograafilises andmebaasis ISIK